Ettevõte

Tallinna Sadam tahab linnapildi huvitavamaks teha

6 minuti lugemine

Tallinna Sadam on aastaid riigile toonud kopsakalt dividende. See poliitika ei muutu ka pärast kuni kolmandiku ettevõtte noteerimist Tallinna börsil möödunud aasta juuni keskel.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm on merehuviline mees. Töötades oma eelmisel ametikohal juhatuse esimehena Eesti Telekomis, mis asus kõrgel Lasnamäe nõlval, oli tal kabineti akna juures pikksilm, et käia lõõgastumiseks merele vaatamas. Ka nüüd, kui tema kabinet asub A-terminali kõrval kontorihoones, sisuliselt mere kaldal, on tal aknalaual kollast värvi binokkel.

„Olen merehuviline ja mulle meeldib merd jälgida,” sõnab Kalm. Mere ääres on ka mehe Viimsi poolsaarel asuv kodu ning merel oli oluline roll Kalmu kandideerimisel Tallinna Sadama juhatuse esimehe ametikohale. 

Eesti Telekomi näol on Kalmul olemas ka börsiettevõtte juhtimise kogemus. Ta töötas Eesti kontserni tütarettevõttes Elion, kui selle aktsiad 1999. aastal börsil noteeriti, ent siis ta ei olnud vahetult projekti juures. 

Autod registreeritakse kaamera abil

Oma varasemat töökogemust rakendades tegeleb ta Tallinna Sadamas tõsiselt digiteerimisega, et anda juurde kiirust ja paindlikkust. Kõik laevade kohta täidetavad dokumendid tulevad digitaalselt ja süsteem on X-tee kaudu ühendatud riigiametitega. Reisijate autode numbrid fikseerib kaamera ja vaid dokumentide kontrollimine käib käsitsi. 

Valdo Kalmule on Tallinna Sadama börsile viimine meelepärane. Tema sõnul ei tee riik sadama omanikuna seda mitte ainult riigieelarve täitmiseks, vaid finantsturgude elavdamiseks, ning inimestele antakse lisainstrument säästma õppimiseks.

Praegust tööd võrdleb Kalm ka Eesti müügimeheks olemisega, sest börsil noteerimisele eelnevad kohtumised rahvusvaheliste analüütikute ja investoritega, et tutvustada Tallinna Sadamat ning Eesti riiki ja majandust.

Parvlaev Tõll veelkord Tallinna sadamas, et saaks viimaseid töid teha enne liinile minekut. (C) Foto: Postimees/ Scanpix

Vabariigi valitsuse aprilli keskel tehtud otsus ütleb, et Tallinna Sadamale on seatud eesmärk maksta pärast börsile minekut, perioodil 2019–2020, aktsionäridele netodividende vähemalt 30 miljonit eurot aastas ning pärast seda vähemalt 70 protsenti puhaskasumist.

2016. aasta lõpus oli Tallinna Sadamal jaotamata kasumina arvel 98 miljonit eurot. 2017. aastal teenis riigifirma auditeerimata andmetel 26,4 miljonit eurot puhaskasumit.

Kõige tähtsamad on reisijad

Tallinna Sadama jaoks on mahult suurim valdkond reisijate vedu ja reisijate heaoluks on lähiajal plaanis ka suured investeeringud.

Plaanis on ehitada sild üle Admiraliteedi basseini, et võimaldada jalakäijatele mugavam liiklemine kahe reisiterminali ja terminalide juurde jäävate alade vahel. Kui kõik läheb hästi, alustatakse ka kruiisiterminali ehitust. Uude, plaanide järgi, loodussõbraliku ehituslahendusega hoonesse on planeeritud vesiküte ja vesijahutus. Kruiisiterminali kolib ka seni väljas tegutsenud suveniiriturg.

„See on esimene mulje, mis külalistele Eestist avaneb, ja see peab olema ilus,” sõnab Kalm. Peale selle soovitakse linnarahvale avada sadama muul.

Plaanis on ehitada sild üle Admiraliteedi basseini, et võimaldada jalakäijatele mugavam liiklemine kahe reisiterminali ja terminalide juurde jäävate alade vahel.

Reisijate teenindamine on Tallinna Sadama jaoks kõige olulisem valdkond (40 protsenti käibest). Reisijate arvu poolest – 10,6 miljonit reisijat – on Tallinna Sadam neljas sadam Euroopas. Eespool on vaid Doveri sadam Lõuna-Inglismaal ning naabruses asuvad Helsingi ja Stockholmi sadam. Ühest küljest on Stockholm ja Helsingi konkurendid, teisalt aga tehakse nendega koostööd, sest teenindatakse ju samu kliente. „Need on meie partnersadamad,” ütleb Kalm. 

Tallinna Sadamat läbivate reisijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Üks kasvu allikas on Aasia kliendid, kes saabuvad Helsingisse lennukiga ja külastavad meritsi teisi riike. Viiendiku võrra kasvas aastaga ka kruiisituristide arv, mis näitab kasvutendentsi tänavugi. „Kruiisiäri kasvab maailmas tervikuna. Meil on head kaid ja suudame vastu võtta kõige suuremaid kruiisilaevu, mis Taani väinadest läbi mahuvad,” räägib Kalm. 

Ühest küljest ei mõjuta reisijate arv Tallinna Sadama käivet kuigi palju, sest laevafirmad maksavad tonnaaži järgi. Teisest küljest aga, kui poleks reisijaid, siis laevad ei liiguks ja sadamas oleks vaikus. 

Kaubavedu ootab raudteed

Kaubavedu on Tallinna Sadamas näidanud aastatega langust, peamiselt Vene transiidi ärakukkumise tõttu.

„Palju enam sellel kuhugi kukkuda ei ole,” sõnab Kalm.

Mullu kaubaveo maht stabiliseerus ning tänavu esimeses kvartalis näitas isegi väikest kasvu. Läinud aastal kahanes kaubaveo kogumaht viis protsenti 19,2 miljonile tonnile. Seejuures kahanes ainult vedellast, mis on seotud Vene transiidiga, kõik ülejäänud kaubaliigid olid tõusuteel. Venemaaga püütakse suhteid siiski hoida, sest Tallinna Sadam teenindab pisut Venemaa importi. Sinna veetakse rongidega autotööstuse komponente ja muud kraami. 

Kaupa ei käidelda Paljassaares juba pikka aega ning maad ja positsioonid on suures osas juba müüdud, sest kauba- ja reisijateäril pole Tallinna Sadama jaoks seal Kalmu kinnitusel perspektiivi.

Kaubavedu käib läbi Muuga ja Paldiski Lõunasadama, Paljassaare sadamast on Tallinna Sadam loobumas. Kaupa ei käidelda Paljassaares juba pikka aega ning maad ja positsioonid on suures osas juba müüdud, sest kauba- ja reisijateäril pole Tallinna Sadama jaoks seal Kalmu kinnitusel perspektiivi. Tallinna Sadamale on jäänud vaid mõned tükid maad ja ka natuke kailiini. Need soovitakse maha müüa avalikul enampakkumisel.

Nii Paldiski Lõunasadam kui ka Muuga on multifunktsionaalsed sadamad, kus teenindatakse erinevate klientide erinevaid kaupu. Kuna ida-läänesuunaline kaubavedu on vähenenud, otsib Tallinna Sadam võimalusi kaubaveo arendamiseks põhja-lõuna suunal.

Läinud aastal pani Tallinna Sadam koostöös Transiidikeskuse ja Tallinkiga käima laevaliini Muuga ja Vuosaari sadama vahel. Liin läks kohe hästi käima, ent mahtu loodetakse veel kõvasti kasvatada.

Muugast võiks saada Skandinaavia ekspordikeskus

Kaubaveole peaks suure hoo sisse andma Rail Baltica raudtee projekt, mille alguspunkt ongi plaanitud Muuga sadamasse. Muuga sadamast võiks seejuures saada Skandinaavia impordi- ja ekspordikeskus, kust saab rongiga kaupa saata Vahemere äärde välja.

Pärast Rail Balticu käivitumist saab aastas vedada kuni viis miljonit tonni kaupa. Kalmu kinnitusel on Soome eksportööridel huvi olemas ja lõuna pool on olemas ka nõudlus, näiteks on soomlastel soov transportida raudteeühenduse kaudu puidutooteid Türki.

„Kauba omanikud otsivad senisele laevatranspordile alternatiivi, sest laevaga maailma teise otsa kauba vedamine on aeganõudev ja kulukas,” räägib Kalm. 

Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamist Kalm lähikümnenditel ette ei näe. Kui see tuleb, siis põhineb see juba täiesti uuel tehnoloogial. „Seda, et saadame lihtsalt rongi maa alla, seda ma ei usu,” vangutab Kalm pead. Ta tunnistab, et Eesti majandusele oleks tunnel kindlasti kasulik, sest see looks Tallinnast ja Helsingist omanäolise kaksiklinna. 

Omad laevad

Käibe järgi kolmas oluline valdkond Tallinna Sadama jaoks on Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vaheline reisijateveo korraldamine, millega alustati ülemöödunud aastal.

Kalm tunnistab, et kuigi algus oli raske ja rabe ning kõrvaltvaatajale võis jääda mulje, et valdkond sunniti Tallinna Sadamale peale, on kõik hakanud siiski laabuma. Läinud aastal teenindati kahte miljonit klienti ja üle mere viidi miljon sõidukit.

„See äri on meie jaoks kasulik,” kinnitab Kalm. Tallinna Sadamal on riigiga kümneaastane leping, mille järgi riik maksab ettevõttele dotatsioone. 

Lähima kümne aasta jooksul ei pea Kalm ka Muhu saare ja mandri vahele silla rajamist reaalseks. Viimased tasuvusanalüüsid on näidanud, et sild läheb kallimaks, kui on räägitud, ja riik peaks dotatsioone praeguse parvlaevaliiklusega võrreldes hoopis suurendama.

Vaja oleks hoopis neljarealisi teid

Tema hinnangul tuleks riigil pigem kaaluda suurte maanteede neljarealiseks ehitamist, sest laevaliiklus on hästi korraldatud ning saarte ja mandri vahel pole liikumisega probleeme. 

Küll aga tuleb kümne aasta pärast uus konkurss, kus Tallinna Sadam kavatseb kindlasti osaleda, ja välistatud pole, et konkursile tehakse ka konkureerivaid pakkumisi. „Me peame olema heas vormis,” sõnab Kalm. Tallinna Sadama eelis on head jääklassiga laevad, mis on spetsiaalselt ehitatud siinsete liinide tarvis. Kui aga peaks juhtuma, et Tallinna Sadam konkursil ei võida, siis on võimalik laevad maha müüa. „Laevadel on oma turg olemas,” kinnitab Kalm.

Kinnisvaraäri

Tallinna Sadam on landlord-tüüpi sadam, mis tähendab, et maa kuulub sadamale. Kinnisvara arendamises keskendutakse Muuga ja Paldiski tööstusparkidele, aga ka sadamaaladele.

Vanasadama 55-hektarilise ala kujundamisel on võetud õppetunde Hamburgi linnast, kus ehitatakse sarnast linnakut Elbe jõe äärde – HafenCity kvartali idee sai alguse juba 2000. aastal, kuid arendusplaanid kestavad veel vähemalt 2025. aastani.

Kuigi Vanasadamas võiks maaomanikuna arendada kinnisvara, plaanitakse maa pärast detailplaneeringu kehtestamist anda hangete kaudu arendajatele pikaajaliselt rendile. 

On mõttes luua Admiraliteedi basseini äärde midagi linnaväljaku sarnast, et ala ei jääks liialt turistikeskseks.

Praeguse seisuga on kavandatud nii, et elamukvartal peaks jääma eelkõige lõuna poole; tulevase kruiisiterminali ja linnahalli vahelisse põhjakvartalisse on planeeritud eeskätt ärikvartal, meelelahutus ja majutus ning mingil määral ka kaubandust, kuid mitte eraldiseisvaid suuremaid kaubanduskeskusi.

Samuti on mõttes luua Admiraliteedi basseini äärde midagi linnaväljaku sarnast, et ala ei jääks liialt turistikeskseks. Selles äris ootab ettevõte tulu nelja-viie aasta perspektiivis. Praegu saadav renditulu pole teiste äridega võrreldes märkimisväärne. Kuna sadam ise kinnisvara ei arenda, on ka kasumlikkus väike.

Tallinna Sadama grupi ettevõtted

  • OÜ TS Laevad. Tallinna Sadama tütarettevõttel TS Laevad on pikaajaline leping Eesti riigiga parvlaevaliikluse korraldamiseks mandri ja suursaarte (Saaremaa, Hiiumaa) vahel. TS Laevad opereerib Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliine.
  • OÜ TS Shipping.TS Shipping OÜ on Tallinna Sadama tütarettevõtte, mis osutab multifunktsionaalse laevaga Botnica jäämurdeteenust Eesti riigile ning teeb veealuseid või -pealseid töid avamerel nafta- ja gaasitööstusele.
  • AS Green Marine. Green Marine on Tallinna Sadama ja AS-i NT Marine loodud ühisettevõte, mille majanduslik tegevus on suunatud keskkonnaalaste laeva- ja sadamateenuste väljaarendamisele ning merereostuste ennetamise, lokaliseerimise ja likvideerimisega seotud praktiliste küsimuste lahendamisele ning nende tegevuste vastavusse viimisele rahvusvaheliste standarditega. Samuti teostab Green Marine laevadele jäätmekäitlusteenuse osutamise ja korraldamise koordineerimist Tallinna Sadamale kuuluvates sadamates (Muuga sadam, Vanasadam, Paljassaare sadam, Paldiski lõunasadam ja Saaremaa sadam)

Reisijate arv

2017. aasta kõige populaarsem laevaliin oli jätkuvalt Tallinna-Helsingi liin, kus reisis aasta jooksul kokku 8,83 miljonit inimest ehk 83 protsenti kõikidest reisijatest. Helsingi liini reisijate arv oli eelmise perioodiga võrreldes 3,8 protsenti suurem.

Tallinna-Stockholmi liini reisijate arv kasvas aastaga 4,8 protsenti, ületades esmakordselt miljoni piiri (1 030 029 reisijat). Rootsi suunal reisis üheksa protsenti ja Vene suunal üks protsent kõigist reisijatest ehk 83 400 inimest.

2017. aasta populaarseim laev oli Tallinki uus Tallinna-Helsingi liinil seilav Megastar, mille pardal reisis 1 997 312 inimest. Viking Line’i Soome vahet sõitev Viking XPRS oli 1 751 820 reisijaga populaarsuselt teine laev ning kolmanda tulemuse tegi Tallinki Soome suunal sõitev Star 1 668 454 reisijaga.