Eesti ühe tuntuma keeleõppe äpi Lingvist üks asutajatest Ott Jalakas räägib sellest, kuidas nad Jaapanisse sattusid ja mis siis juhtus.
Lingvisti suhted Jaapaniga algasid õigupoolest enne seda, kui Lingvist ise tekkis. Üks firma asutajatest, Mait Müntel töötas enne Lingvisti Euroopa tuumauuringute keskuses Cernis, masinõppe eksperdina, kus ta oli osa tiimist, mis otsis ja leidis Higgsi bosoni.
Cern on suur asutus, kus on 10 000 teadlast, kes kõik töötavad ingliskeelses keskkonnas. Asutus ise aga asub prantsuskeelses piirkonnas.
“Mait ei osanud sõnagi prantsuse keelt, aga mõtles, et võiks keelt ikkagi õppida. Samal ajal tundus talle see viis, kuidas täna keeli õpitakse – käid 10-15 aastat koolis, õpid, siis teed eksami, ja lõpuks ikka rääkida ei oska – suhteliselt vastuvõetamatu,” räägib Ott Jalakas.
Jaan Tallinn lõpetas päeva pealt oma algoritmi arendamise, sest Lingvisti oma oli nii palju parem.
Mait proovis rakendada keeleõppe algoritmi prototüübi rajamiseks sarnaseid meetodeid, millega tema tiimis otsiti Higgsi bosoneid. Mõne aja pärast sattus ta ühel füüsikateemalisel konverentsil istuma kõrvuti Jaan Tallinnaga, kellega satuti vestlema keeleõppe algoritmidest. Selgus, et ka Tallinn on ise endale algoritmi ehitanud, kuid jaapani keele õppimiseks.
Konverents jäi hoobilt tahaplaanile, ning kohvinurgas võrreldi kahte algoritmi.
“Jaan on hiljem öelnud, et tema tollel päeval lõpetas enda tarkvara arendamise, kuna Maidu prototüüp oli nii palju rohkem arenenud,” räägib Jalakas.
Jaan Tallinn soovitas seepeale Maidul oma algoritmist idufirma teha, mille tulemusel sündiski Lingvist. Mait kutsus kampa ka oma kunagise ülikoolikaaslase Ott Jalaka, kes samal ajal Rootsis Swedbankis kauplemisstrateegia juhina institutsionaalsetele investoritele kauplemisstrateegiaid välja mõtles.
See, et kumbki mees iduettevõtlusest suurt midagi ei teadnud, neid ei heidutanud. Ettevõte hakkas vaikselt ilmet võtma, tehti slaide, arendati ja räägiti oma ideest. Tõsteti rahagi.
Õppetund 1: jaapanlasi üldse inglise keel ei huvita
Jõudis kätte 2014 aasta sügis, Soomes toimuv suur idufirmade konverents Slush, mida väisas ka sinna Jaapanist saabunud Hiroshi Mikitani, firma Rakuten asutaja, kelle kutsus üheks päevaks Eestisse külla ka toonane president Toomas Hendrik Ilves. Rääkis talle Eesti E-riigist, siinsetest lahendustest ja kutsus kohtumisele ka paari Eesti idufirmat, kelle seas oli õnneliku juhuse tahtena ka Lingvist, mis Mikitani huvi kohe pälvis.
“Mikitani oli Rakutenis alustanud just sellist kampaaniat nagu Englishnization. See tähendab seda, et Rakuten, Jaapani ettevõte, kuhu tol hetkel kuulus umbes 10 000 inimest, nende ettevõtte siseseks töökeeleks pidi saama inglise keel. See on üsnagi ambitsioonikas eesmärk, sest nad ei oska inglise keelt üldse. Nad teavad isegi sõnavara, aga neil puudub absoluutselt vajadus rääkida, kuna Jaapanis on 125 miljonit inimest ja kogu meedia, filmid ja kõik muu tõlgitakse jaapani keelde,” räägib Jalakas.
Mikitani ei teinud kampaaniat aga mitte lõbu pärast. Ta sai hästi aru, et Jaapani majandus on olnud 20 aastat stagneerunud ja selleks, et stagnatsioonist välja saada, tuleks avada end maailmale. Ja selleks omakorda on vaja rääkida keeli. Tekkis selge side Lingvisti pakutava võimaluse vahel kiiresti keeli õppida ja Mikitani soovi vahel Rakuten inglise keelt kõnelema panna.
Õppetund 2: Kõike tehakse vaikselt ja rahulikult
Mikitani ambitsioon maailmale avaneda on täna jäänud samaks – just sel põhjusel on FC Barcelona särkidel Rakuteni logo, samuti sponsoreerivad nad ka NBA meeskondi ning teevad NBA’ga tihedat koostööd. Nii asutigi vaikselt ja rahulikult arendama koostööd Lingvistiga. Rõhuga sõnal rahulikult, sest Jalakas räägib, kuidas läbirääkimised jaapanlastega võtavad tohutult aega.
Mikitani järel saabusid Eestisse Jaapanist tehnoloogilise poole esindajad. “Nendega saime kokku, rääkisime, mis asi Lingvist on ja sellest arenesid välja läbirääkimised, mis meie vaatenurgast olid jube aeglased. Meie olime start-up, meil oli koguaeg raha otsa saamas, me tahtsime kiiresti asju teha, aga nemad on suur ettevõte,” räägib Jalakas ning selgitab, et jaapani kultuuris, kellegagi millegi tegemiseks, tuleb sul esmalt teda tundma õppida ning usaldust ehitada. Usalduse pealt hakatakse alles äritehinguid tegema.
“Meie tol hetkel ei teadnud sellest midagi ja olime üsnagi kärsitud, et mis toimub. Kuude viisi räägime, iga nädal kaks kõnet, aga mitte midagi ei toimu,” meenutab Jalakas. Säärane vestlemine kestis Lingvisti ja jaapanlaste vahel ligi aasta, kuniks 2015 aasta sügisel kirjutati alla lepingule, millega Rakuten Lingvisti investeeris, ning on seeläbi tänaseni ettevõtte kõige suurem välisinvestor.
Õppetund 3: jaapanlastele ei meeldi uudsed lahendused
Rakutenist sai Jaapanis ka Lingvisti distributsioonipartner. See tähendab seda, et Lingvisti teenuseid kasutades on kõikjal Jaapanis olemas kiri, mis ütleb, et Lingvist on “Powered by Rakuten.”
See on oluline, kuna jaapanlased, hoolimata oma Euroopas levinud kuvandist ülitehnoloogilisest ühiskonnast, mis on täidetud laulvate ja mitmeid lisafunktsioone täis vetsupottidega, on väga visad uusi lahendusi aktsepteerima.
Õppetund 4: usaldatakse vaid vana ja tuntud brändi/nime
“Kuna me oleme seal tarbijaäris, siis Lingvisti brändi ei tea keegi, aga Rakuteni teavad kõik. See aitab meil tarbijate hulgas usalduskrediiti saada. Jaapani tarbija omapära on see, et nad ei ole üldse uuendustele avatud. Nad võtavad kasutusele neid asju, mis on ära proovitud ning mis lähevad kindla peale. Kui on tuntud bränd, kaup, kas või laulja, või teenus, siis kõik tarbivad jube hea meelega. Aga kui on mingi uuenduslik või tundmatu asi, kus sa pead natukene riski võtma või testima, siis nad on väga pelglikud selles suhtes. Piltlikult öeldes peab sul reklaamis olema mingi J-Popi täht, mingi sumomaadleja ja keegi veel, kes peavad soovitama, et jube hea toode, siis kõik kasutavad. Kui sellist referentsi ei ole, siis on nad väga skeptilised,” jutustab Jalakas ning toob näite Taivanist, kus Lingvist samuti koostööd teeb ning kus rahvas on vägagi aldis uusi lahendusi testima.
Õppetund 5: aasta otsa kestnud läbirääkimistele järgnes veel üks aasta… ja veel üks aasta
Peale aasta otsa kestnud läbirääkimisi lootis Lingvist, et koostöölepingu allkirjastamise järel asutakse ühiselt asju ka tegema, kuid Jalakas muigab, sest tegelikult jätkus sama vestlustering üksteise tundma õppimise ja usalduse ehitamise tähe all edasi.
“Teine konflikt heas mõttes, kus legoklotside kokkuminekut tuli palju otsida, oli fakt, et nad on ikkagi suurettevõte. Seal oli 10 000 inimest, omad protsessid ja süsteemid, meie olime tol hetkel 15 inimest ja idufirma. Agiilne, kiired otsused, teeme ära, läheme turule nii ruttu kui võimalik. Nemad ütlesid, et näe, meil on Rakuten, me siin ehitame brändi, see on kredibiilsus, me ei saa riskida poolvalmis tootega turule minna. Me peame testima ja proovima. Meil tekitas see jälle stressi,” räägib Jalakas. Nii läks elu 2015. aastast kuni 2018 aastani, mil Rakuten alles oma tuge Lingvistile pakkuma asus.
Pikkade vestluste käigus selgus aga, et jaapanlaste kehakeelest on kole keeruline aru saada.
Õppetund 6: ära usalda jaapanlaste kehakeelt
“Sa näiteks istud nõupidamisel, sinust üle laua istuvad jaapanlased, te vestlete, arutate, räägite, nemad noogutavad ja räägivad kaasa, küsivad küsimusi ning sulle tundub, et kõik toimib. Pärast kuuled kelleltki teiselt, et nad tegelt ei saanud mitte midagi aru, mis sa rääkisid,” räägib Jalakas.
Ta toob näite, kus Tokyo kesklinna Shibuya vanem käis Tallinnas Lingvistiga tutvumas. “Saime siin kokku, see tekitas nii suurt huvi, et ta kutsus meid uuesti sinna külla, et Shibuya koolides hakata Lingvisti rakendama. Meie läksime Shibuyasse kokku saama sellise seisukohaga, et jätkame juttu sealt, kus meil Tallinnas pooleli jäi. Aga selgus, et see on absoluutselt vale arusaam, pidime alustama täpselt sammult null. See, mis ta Tallinnas kaasa oli noogutanud, oli puhas viisakus, ta ei saanud mitte midagi aru,” jutustab Jalakas.
Nii juhtuski, et kui Eestist saabunud Lingvistid rääkisid enda arvates juttu, mis tuleb juba vestluse teises või kolmandas etapis, siis kultuuriga paremini kursis olnud ja tõlgi rolli täitnud Rakuteni inimesed alustasid astmelt 0, ehk piltlikult selgitamisega, mis asi see Lingvist üldse on.
Tänaseks on Lingvist kasutusele võetud kui abivahend keeleeksamiteks õppimisel. Rakuten müübki Lingvisti läbi kuulutamise, et Lingvist on Jaapanis Eikeni eksamiks õppimisel esimene valik, samuti ka TOEFL eksamiks valmistumisel.
“Sul peab olema mingi tõestus või kinnitus, et see, mida sa pakud, on hea. Ja kui sa suudad selle ära tõestada, siis vähemalt meie kasutajastatistika näitab, et see, kui palju inimesi hakkab teenuse eest maksma, kui nad on seda proovinud, on Jaapanis kordades kõrgem, kui mujal maailmas. Samuti ka nende hulk, kes on ühe korra ostnud ja kes pikendavad oma paketti,” räägib Jalakas.
Õppetund 7: kus on hüppav juust ja rääkiv seen?
Kuid Jaapan on ka muul moel teistsugune. Jalaka sõnul tekkis üks mure Lingvisti põhjamaiselt minimalistliku disainikeele ja jaapanlaste mängulisuse ja värvikireva disainiharjumuse vahel. Oluliseks tõusis see, et kas ka keeleõppe äpis võiks olla hüppav juust ja rääkiv seen, paar Nintendo animepersooni ja muud sarnast.
Lingvisti tänane disain on aga Jaapanis ootamatut tagasisidet leidnud. “Ka Jaapanis on esile tõstetud, et kuule, teil on teistmoodi disain ja see on kole mõnus. Me mõnes mõttes ujume Jaapanis vastu vett, aga seda on esile tõstetud, et see on äge. Üldises mainstreamis on neil hästi palju karaktereid, värve ja hästi segane ning kirju disain, aga samal ajal on ka piisavalt tarbijaid sellele minimalistlikule disainikeelele,” räägib Jalakas.
“Pange siia mängulisust, pange värvi, pange mingid seened ja juustud ning karakterid.”
Ta lisab, et Lingvisti soov jääda minimalistliku disainikeele juurde on tekitanud Rakuteniga parajalt vaidlusi. “Rakuten ütleb, et pange siia mängulisust, pange värvi, pange mingid seened ja juustud ning karakterid. Me ütleme, ei, proovime minimalistlikku joont hoida.”
Ja nii on Lingvist Jaapanis vaikselt kanda kinnitamas. Kui täna peaks Jaapaniga nullist suhteid looma hakkama, ütleb Ott, et mõtleks enne kindlasti kaks korda järgi, kas tasub.
“See kõik võtab väga palju aega. Äkki on mingi turg, kus saab asju kiiremini teha. Aga samal ajal on seal 125 miljonit inimest, mis on ikkagi piisavalt suur. Ta on nii suur, et seal on igale asjale oma nõudlus olemas. Kahtlemata on neil olemas väga palju neid inimesi, kellele meeldib siuke Skandinaavia teema ja Eesti on seal selgelt Skandinaavia,” räägib Jalakas ning lisab, et Eesti maine Jaapanis on suurepärane. “Kui me kõik vastu võtaks, oleks meil iga teine päev mingi Jaapani delegatsioon kontoris,” naerab ta.
Foto: JP Hion