kaasautor
“Oi kolinat tehakse kõvasti, aga sisu sellel taga ei ole,” sõnab Eesti suurima, Eggo kaubamärki kasutava munatootja DAVA Foodsi juhatuse liige Vladimir Sapožnin. Mahedate munade näol on tema sõnul tegemist religioosse küsimusega.
Ja seda teemat surub Sapožnini sõnul üks väike seltskond väga häälekalt teistele peale. Tegelikult enamusele ei lähe see jutt korda ja ostetakse endiselt kõige tavalisemaid puurikana mune.
Seda kinnitab ka Rimi Eesti kommunikatsoonijuht Katrin Bats. “Fakt on see, et täna valib klient ikkagi eelkõige munad hinna järgi,” lausub Bats.
Rimi proovis müügisurvele vastu hakata, paigutades paaris poes veidi kallima hinnaga õrrekanade munad müügisaali suuremalt välja ja pannes kõige odavamad riiulisse. Paraku aga näitas kogemus, et klient läks ikkagi seda kõige odavamat otsima ja teenindajad ei jõudnud riiuleid ära täita.
“Ehk siis, see väide ei vasta tõele, et klient võtab selle, mis talle teele ette jääb, või et paljud mõtlevad mune valides kanade pidamise viisile. Klient otsib ikka odavaima hinnaga munakarbi üles,” räägib Bats.
Samas on kindlasti nende inimeste arv heaolu paranedes kasvav, kes soovivad kallimaid mune osta.
“Oleme erinevate suuremate hankijatega ka rääkinud, et nõudlus õrrekanade munade järele tulevikus kindlasti kasvab ning nad peaks oma tootmises sellega arvestama,” sõnab Bats. Tema sõnul me kõik mäletame, mis juhtus, kui Lõuna-Eestis taheti uut kanalat ehitada. Eestlane oleks justkui suhtumisega, et ma tahan saada ainult kodumaist ja kanad olgu ka õnnelikud, aga hea oleks, kui need kanad kasvaks minu kodust võimalikult kaugel.
“Aga siis kui ta poodi läheb, valib lõpuks ikkagi kõige odavama munasordi. Nii müüme täna Eestis 98 protsenti puurikanade mune,” väidab Rimi Eesti kommunikatsioonijuht.
Mõisted selgeks! Vaata, mida räägib munatempel
Kanamunad jagunevad kaubanduses nelja kategooriasse, mida on väga lihtne ka munale templiga jäädvustatud koodi järgi tuvastada:
- 0 – mahemuna. See pärineb kanadelt, kes on vabapidamisel ja kes söövad ainult mahetoitu. Vabapidamine omakorda tähendab võimalust käia õues.
- 1 – vabapidamisel peetava kana muna, ent kana ei pea saama mahetoitu.
- 2 – õrrekanade muna. Need kanad saavad laudas vabalt ringi liikuda, kuid neil puudub võimalus käia väljas.
- 3 – puurikanade muna.
Numbri taga olevad tähed tahistavad aga riiki, kust muna pärineb.
- EE – Eesti
- LV – Läti
- LT – Leedu
Ehk süsteem on sama nagu autonumbritel. See on templi kõige tähtsam informatsioon. See, mis on karbile kirjutatud, ei tähenda midagi. Olgu selleks alumuna, naabrinaise kanamuna või kodumuna. Tõeline info peitub ikkagi munale löödud templi koodis. Levinud on ka termin õnnelikud kanad, mis peaks justkui viitama vabalt ringi liikuvatele kanadele, aga tegelikult ei tähenda eriti midagi.
Sapožnini sõnul ei oska keegi kanade õnne mõõta. Tegelikult on kanad väljas stressis. Näiteks, kui kull lendab üle kanakarja, on need kohe paanikas ja tallavad üksteist surnuks.
Kui kanalas on kanade suremus viis-kuus protsenti, siis õues 11 kuni 14.
“Meil on hoones korralik ventilatsioon, kontrollitud sööt ja vesi, väljas söövad nad, mida kätte saavad,” räägib Sapožnin. Kui kanalas on kanade suremus viis-kuus protsenti, siis õues 11 kuni 14.
Kuigi suured kaubandusketid on teatanud, et loobuvad järgmise kümnendi keskel puurikanade munade müügist, siis Sapožnin on rahulik ja oma ettevõttes muutusi ei plaani. Müük läheb hästi ja aega veel on. Tema ei ole oma puurikanapidamises kinni, nagu need, kes nõuavad ainult mahemune.
Sapožnin on kalkuleeriv ettevõtja, kes arvestab tarbijaskonna soovidega. Kui tarbija tahab puurikana muna, siis seda ta ka toodab, niikaua kui müüa lubatakse.
DAVA Foodsi juhatuse liige Vladimir Sapožnin. 
Kui peaks hakkama kasvatama ainult õrrekanu, siis tähendab see kindlasti muna hinnatõusu. Üheeurone pakk kaob igal juhul müügilt. DAVA Foodsi Loo lähistel asuvas kompleksis on kuus kanalat, millest käigus on neli-viis. Igasse kanalasse mahub 55 000 puurikana, aga õrrekanu mahuks samadele ruutmeetritele 16 000. Et sama tootmismahtu säilitada, peaks ligi kolm korda pinda kasvatama, aga ehitamine on kallis ja Eestis on tekkinud igasuguse uue ehitamisele tohutu vastuseis.
55 000 kana elavad 50-60 kaupa ühes puuris.
Lisaks sõnab Sapožnin, et 55 000 kana, kes elavad 50 kuni 60 kaupa ühes puuris, kütavad oma kehatemperatuuriga isegi talvel lauda soojaks, 16 000 kana puhul peaks hakkama lauta kindlasti kütma. Praegu moodustab 70 protsenti muna hinnast söödahind. Siis lisanduks energiakulu.
“Tarbija kehtestab ikka reegleid oma rahakoti järgi,” sõnab Sapožnin. Mittepuurikanad tulevad DAVA Foodsi Soome munatootjatelt. Dava Foods on suur rahvusvaheline kontsern, mille omanik on Danish Agro. “Tarbijal on võimalik puurikanamunade söömisest loobuda, aga ta ei tee seda,” räägib Sapožnin.
Aastas tuleb 85 miljonit muna.
Kui Eestis on kokku umbes 700 000 munejat kana, siis Loo kanalas elab neist 230 000 kuni 275 000 kana. Kokku tuleb aastas 85 miljonit muna. Ettevõttes töötab 38 inimest.
Kogu tootmine on tehtud äärmiselt efektiivseks ja suure osa tööst teevad ära masinad. Rääkimata pakendamisest, sorteerib masin koputamise teel ka mikropragudega munad välja.
Nii suudetakse munahinda konkurentsis hoida, mis on Sapožnini hinnangul ebaõiglaselt madal. Ta võrdleb, et kui muna ühe kilogrammi hind on näiteks kaks eurot, siis ühtegi teist nii puhast valgutoodet selle raha eest ei saa.
“Mõelge, mis maksab sea sisefilee! Rääkimata veise omast,” sõnab Sapožnin.
Kui munakarbi eest küsitakse poes 99 senti, siis sellelt läheb kõigepealt käibemaks maha, seejärel poe juurdehindlus ning munatootjani jõuab pisku.
Eestis on levinud, et kauplusteketid müüvad ka oma private labeli kaubamärgi all kanamune. Probleem on aga selles, et Eestis elavad kanad ei mune niipalju, kui kohalik tarbija soovib ära süüa. Seetõttu jõuab nendesse karpidesse mune ka Lätist, Leedust, Poolast, aga isegi ka Ukrainast.
Viimase kohta Eesti munakasvatajal häid sõnu lisada ei ole. “See pole isegi Euroopa Liit, seal on äärmiselt nõrk kontroll ja sealt võib tulla äärmiselt kehva kvaliteediga toodangut,” sõnab Sapožnin.
Katrin Batsi sõnul müüb Rimi emafirma ICA meist sugugi mitte kaugel Rootsis 95 protsenti kanamunadest õrre- ja mahekanade mune.
“Küllap ka see aeg tuleb, mil Eestis on elujärg nii hea, et lisaks iseenda mugavustele mõeldakse ka sellele, kuidas kasvavad kanad, kelle mune me iga päev sööme,” lisab Bats. Seetõttu üritab Rimi trendiks valmis olla, asudes tegema koostööd Tartumaal asuva Võnnu Mahetaluga, ostes ära kogu nende toodangu. Kuigi numbrid räägivad oma keelt. Päevas munevad Võnnu Mahetalu kanad 3000 muna, mis on kogu Eesti munatoodangu seas vaid piisk.
Läinud aastal tehti Võnnu Mahetalus suur investeering ning kanala automatiseeriti. Söök-jook tuleb automaatselt ning munad jõuavad pesakastidest korjajateni mööda linti, kust neid on ülilihtne kätte saada. Peale selle paigaldati kanalasse ventilatsioonisüsteem. Samuti kasvas kanade arv 2000 pealt kaks ja pool korda 5000 kanani.
Põhjuseks oligi see, et Rimi kavatseb mõne aasta jooksul puurikanade müügi ära lõpetada ning ostab nüüd Võnnu Mahetalu munad ära. Kanade vabalt pidamine munevust samas ei soosi, sest kanad on parajad stressajad.
Kui nad kevadel välja pääsevad, siis kardavad nad rändlinde. Või kui neist lendab üle toonekurg, pistavad nad kohe jooksu. Isegi laudas peab tegutsema ülivaikselt. “Kogemata pillad midagi maha, kohe tekib paanika,” räägib talu perenaine Evelyn von Moller.
Kanu ei saa kaitsta ka röövlindude eest. Territoorium on suur ja sellele võrku peale tõmmata ei saa. Loomulik kadu on üks protsent või isegi rohkem. Rebaseid hoiab siiski tagasi elektrivõrk, aga kahju on teinud näiteks tuhkur, kes lauta pääses ja 200 kana lihtsalt ära tappis.
Kui puurikanamunade karbi hind (10 tk) on praegu ühe euro kandis, siis mahemunad maksavad keskeltläbi kolm ja kolm pool korda rohkem. Hetkel küll näib, et puurikanad ei kao veel niipea kuhugi.
Pühade ajal kolm korda rohkem!
Enne lihavõttepühi suureneb Vladimir Sapožnini sõnul Eestis nõudlus munade järgi kuni kolm korda. Aga kanad ei mune sel ajal kolm korda rohkem. Seetõttu on kanade arv ka kõikuv ning kuna kõik kanad kasvatatakse ise tibust üles, on planeerimise protsess paariaastase perspektiiviga. Puurikanade eluiga on keskeltläbi poolteist aastat, siis nende munevus langeb ja need realiseeritakse kokkuostjale.