Ettevõte

Millega tegelevad Põhjamaade suurimad ettevõtted?

7 minuti lugemine

LHV lõi jaanuaris võimaluse Kasvukontol raha paigutada ka Skandinaavia ettevõtetesse. Vaatame sisse, millega tegu ning mis äri fondi kuuluvad ettevõtted ajavad.

Uus investeerimisvõimalus üritab võimalikult hästi jälgida MSCI Nordic Countries indeksisse kuuluvaid ettevõtteid, mida praegu on kokku 71. Kõige rohkem – lausa 31 – on firmasid Rootsist, järgnevad Taani, Soome ja Norra.

Fondi tootlus on seni olnud päris asjalik – indeksi koosseisu kuuluvatel firmadel on läinud hästi ning osaku hind on viimase aastaga tõusnud 350 euro juurest 410 euro kanti. Et paremini aru saada, millega tegu, tasub pilk peale heita suurematele firmadele, mida indeks koondab ning mis selle käekäiku enim mõjutavad.

Novo Nordisk

Kõikidest teistest peajagu üle on Taani ravimitootja Novo Nordisk, mille osakaal indeksis on üle kümnendiku. Tegu on turuväärtuse poolest Põhjala börsi suurima ettevõttega. Hiiu palgal on 75 riigis enam kui 39 000 töötajat, firma tooteid müüakse pea kõikjal maailmas.

Novo Nordiski suurimad müügiartiklid on diabeediravimid, sel turul on tegutsetud varsti juba pea 100 aastat ning see annab umbes 85% firma käibest. Lisaks on firmal tugev positsioon hemofiilia ravis ning kasvuhormoonide ja hormoonasendusravi turul.

Kõik sai alguse 1922. aastal, kui Taani professor August Krogh ja arst Hans Christian Hagedorn said Toronto firmalt Banting and Best loa Põhjamaades insuliini tootma hakata. Algselt Nordisk Insulinlaboratoriumi nime kandnud firmast kasvasid välja nii tänane ravimifirma kui ka Novo Nordiski sihtasutus, mis on ettevõtte suurim omanik ning tegeleb meditsiiniliste uuringutega.

Firma aktsiakapital ongi jagatud kaheks: A-aktsiad, mis annavad kolmveerandi häältest ning kuuluvad sihtasutusele, mis põhikirja järgi neid maha müüa ei tohi – ning B-aktsiad, millega saab igaüks börsil kaubelda.

Viimase aasta jooksul on Novo Nordiski  B-aktsia näidanud börsil tubli tõusu: kui mullu jaanuari lõpus kauples väärtpaber 300 Taani krooni ehk umbes 40 euro kandis, siis nüüd on hind tõusnud üle 415 krooni ehk ligikaudu 55 euro.

Atlas Copco

Teisel kohal on Rootsi pea 150-aastase ajalooga tööstuskontsern Atlas Copco, mis annab fondi varadest 2,96%. 

Firma toodab näiteks kompressoreid, vaakumlahendusi, õhu töötlemise süsteeme, ehitus- ja kaevandusseadmeid, elektritööriistu ning paigaldussüsteeme. Olulisem äri on tööstustööriistade ja lahenduste pakkumine.

Atlas Copco tööstuslikud generaatorid.

Firma asutamist vedas 1873. aastal Rootsi tööstur ja Edvard Fränckel, asutajate seas oli ka näiteks Andre Wallenberg – kuulus Rootsi dünastia on ka praegu omanikeringis.

Alguses oli põhiäri materjalide pakkumine raudtee-ehituseks – Fränckel tegutses varem just Rootsi Raudtee juures.

Hiljem äri laienes ning hakati tootma ka mootoreid ja tööriistu. Esimesed kompressorid toodi turule vahetult enne sajandivahetust. Esimese maailmasõja lõpuaastatel lisandusid tooteportfelli ka diislimootorid.

Praeguseks on firmast saanud väga laia haardega tööstuskontsern, mille käive ulatus mullu 104 miljardi Rootsi krooni ehk umbes 10 miljardi euroni, aasta lõpu seisuga oli ettevõtte palgal umbes 39 000 inimest.

Viimase aastaga on Atlas Copco aktsia teinud korraliku tõusu: mullu jaanuari lõpus maksus aktsia 235 Rootsi krooni ehk 22 eurot, praeguseks on aga hind 346 krooni juures. Jaanuari sees on aktsia hind päris korralikult kõikunud: kuu keskpaigas ületati korraks isegi 390 krooni piir.

Ericsson

Atlas Copcoga pea sama suur osakaal, ent siiski kolmas positsioon kuulub Rootsi elektroonikahiiule Ericssonile, mis mängib jätkuvalt tähtsat rolli ka Eesti majanduses.

Äri asutas 1876. aastal noor Lars Magnus Ericsson, kes enne seda töötas telegraafiseadmeid tootva firma heaks. Algselt tegeles Ericsson telegraafide ning telefonide parandamisega, ajapikku hakkas firma aga ka ise telefone tootma ning kasvas veel 1880ndatel Skandinaavia üheks olulisemaks telefonitootjaks. Äri õitses eriti seetõttu, et suur hulk Belli tehnoloogilisi patente Skandinaavias ei kehtinud.

Praeguseks on Ericssonist saanud laia haardega elektroonikafirma. Tooteporfellis on kõik värkvõrgust 5G ja pilvetehnoloogiani.

Prantsuse poliitik Cédric Villani katsetamas Ericssoni autode kaugjuhtimistehnoloogiat.

Ericssoni suurim omanik on praegu kapitali mõttes 7%, ent eelisaktsiate tõttu häälte poolest 22% suuruse osalisega Wallenbergide perekonna investeerimisfirma Investor AB.

B-aktsiad on aga Stockholmi börsi kaudu igaühele kättesaadavad. Aktsiagraafik on kõikuv nagu Ameerika mäed: viimase aasta jooksul on hind kõikunud 75 Rootsi kroonist 97 kroonini, viie aasta vaates on madalpunkt 45 krooni kandis, tipp aga üle 110 krooni.

Nordea

Fondi suuruselt neljas tegija on Nordea pank, mille osakaal investeeritud varade poolest on 2,89%.

Põhjala pangandus- ja finantsturu suurtegija peakorter asus veel paar aastat tagasi Stockholmis, ent Rootsi uued reeglid pankadele ja lisamaksude plaanid viisid 2018. aastal äri juhtimise Soome Helsingisse.

Nordea on tõeline Põhjala pank: see moodustus üheksakümnendate lõpus nelja Soome, Rootsi, Taani ja Norra panga ühinemisel. Pikka aega tegutses pank ka Eesti turul, ent 2017. aastal otsustati ühes Norra DNB-ga asutada Baltikumi teenindamiseks uus ühendpank Luminor, mille enamusosalus liikus hiljem edasi rahvusvahelise varahalduri Blackstone’i kätte.

Nordea aktsia kauples veel 2018. aasta lõpus umbes 97 Rootsi krooni kandis, ent on sellest ajast alates allapoole liikunud – mõju on avaldanud muuhulgas ka Põhjamaade finantsturgu raputanud finantsturud, kuna meediast on läbi jooksnud väide, et kahtlased tehingud võisid toimuda ka Nordeas.

Augusti lõpus tegi Nordea aktsia 59 krooni kandis viimase viie aasta miinusrekordi. Praeguseks on hind siiski taastunud ning aktsia maksis jaanuari viimasel päeval 76 krooni.

DSV Panalpina

Viiendale kohale platseerub Taani transpordi- ja logistikakontsern DSV Panalpina, kuhu on paigutatud 2,77% fondi varadest.

DSV liigutab kaupu üle maailma nii maantee, õhu, mere kui raudtee kaudu ning pakub lisaks ka lao- ja logistikateenuseid.

Võrreldes teiste Skandinaavia suurfirmadega on DSV küllaltki uus – firma asutati 1976, kui oma äri ühendasid kümme eraldiseisvat veofirmat. Algne nimi oligi De Sammensluttede Vognmænd ehk Ühinenud Vedajad, tänapäeval on kasutusel peaasjalikult lühend.

Alguses tegeleti peamiselt veoteenuse pakkumisega ehitussektorile, ent kaheksakümnendate keskpaigast alates läks äri laiahaardelisemaks.

2019. aasta alguses andis DSV teada, et plaanib osta Šveitsi logistikafirma Panalpina. Tehing viidi läbi kiiresti, vähem kui aastaga ning nüüd kannabki ühinenud firma kahe suure brändi ühist nime.

Kopenhaageni börsil noteeritud firma on viimase aastaga teinud väga võimsa tõusu, mille taga on kahtlemata nii Panalpina ost kui ka korralikud majandustulemused. 2018. aasta lõpetas DSV 432 Taani krooni kandis, juba uue aasta alguses tõusis aktsia kiirelt üle 500 krooni ning praeguseks on üks kontserni väärtpaber väärt 737 krooni ehk pea 99 eurot.

Esikümne teine pool: neli rootslast ja üks soomlane

Amundi MSCI Nordicu fondi rahapaigutuse poolest kuuendal kohal on 2,75 protsendiga Rootsi tööstuskontsern, tänapäeval peamiselt veoautode ja busside tootmisega tegelev Volvo.

Seitsmendaks tuleb samuti 2,75 protsendiga Wallenbergide perekonna suurosalusega laiahaardeline investeerimisfirma Investor AB, millel on osalus näiteks juba mainitud firmadest Atlas Copcos ning Ericssonis, ent ka tööstushiius ABB, ravimifirmas AstraZeneca, tarbeelektroonikatootjas Electrolux ning SEB pangas.

Kaheksandal kohal on Assa Abloy, mis on eelkõige tuntud ilmselt võtmete ja lukkude poolest, ent pakub ka turvauksi ja -väravaid ning kõikvõimalikku turvaligipääsuga seotud tehnoloogiaid nagu kaardid ning muud identiteedi tuvastamise süsteemid.

Üheksandal positsioonil on Soome tööstuskontsern KONE, mis on enim tuntud ilmselt liftitootjana. Kontrollpakk on firmas Soome rikka Herlini perekonna käes, ent aktsiatega saab vabalt kaubelda ka Helsingi börsil.

Esikümne lõpetab tööstustööriistade ning masinate ning terasetoodetega tegelev Rootsi firma Sandvik, mille käive ulatus 2018. aastal üle 100 miljardi Rootsi krooni. 

Eraldi välja toomist väärt: Nokia

Veel aasta aega tagasi oli indeksis osatähtsuselt teisel kohal Soome Nokia, ent käsikäes aktsia hinna järsu langusega sügisel on Soome firma esikümnest välja kukkunud. Aastate jooksul omajagu nii tõusu kui mõõna näinud Soome Nokia tegeleb tänapäeval peamiselt võrguseadmete ja 5G arendamisega.

Nokia ajalugu on päris keeruline, kuna see on välja kasvanud kolmest ettevõttest. Kõik sai alguse 1865. aastal, kui kaevandusinsener Fredrik Idestam ning poliitik, hilisem Soome peaminister Leo Mechelin asutasid Tampere lähistele saeveski ning paar aastat hiljem Nokia linna lähedale vesiveski. Sajandivahetuse aegu hakati tootma ka elektrit.

Uue aastasaja alguses asutati ka teine Nokia-nimeline ettevõte: varasem Soome Kummitehas, mis tootis muuhulgas kalosse. Ettevõtmise taga oli kummiärimees Eduard Polón.

Kolmas ettevõte oli telegraafi- ja telefonijuhtmeid valmistanud Soome Kaablitehas, mis tegutses Helsingis.

Kõik kolm firmat liikusid 1922. aastaks Polóni ja Soome Kummitehase kätte: elektrijaam oli rahalistes raskustes ning tehasel oli hädasti energiat vaja, Kaablitehasega nähti aga ühiseid ärivõimalusi.

Ametlikult ühinesid kolm firmat ühise Nokia nime alla alles 1967. aastal. Juba siis oli üks ärivaldkondadest elektroonika; võrgu- ja raadioäriga hakati tegelema seitsmekümnendate alguses.

Tänapäevasema ilme sai äri kaheksakümnendate lõpus, kui osteti Ericssoni arvutiüksus ning mobiilifirma Mobira, mis oli andnud suure panuse Põhjamaid katva sidevõrgu NMT loomisesse.

Kaablitehas lõpetas Helsingis kaablite tootmise juba 1987. aastal, rehve tootev Nokian Renkaat eraldati aasta hiljem – see on täiesti eraldiseisev firma, mille aktsiad on samuti avalikult kaubeldavad. Elektroonika- ja võrguäris tegutseb firma aga siiamaani.

Üheksakümnendatel algas Nokia maailmavallutus – 1992. aastal tuli turule esimene tavatarbijale kättesaadav GSM-telefon Nokia 1011. 1998. aastaks oli firmast saanud Motorole ees maailma enimmüüdud mobiilibränd, samal aasta lõpuks oli Nokia tootnud 100 miljonit mobiili.

Aastatuhande vahetuse paiku oli firma käive 30 miljardi euro juures – aastatel 1996 kuni 2001 kasvas müük viis korda. Soomlased olid mobiiliturul ülekaalukalt suurimad tegijad, turuosa ulatus kolmandiku kanti.

Kunagine äritelefonide lipulaev – 2002. aasta Nokia 6310i.

Aastatuhande keskel tuli korraks langus – 2004. aasta alguses kukkus turuosa 29% peale, samas kui aasta varem oli see olnud 35% juures -, ent 2006. aastast senine olukord taastus. 2007. aasta lõpuks oli soomlaste käes 40% telefoniturust.

Ajapikku valgus turg siiski Nokia käest, nutitelefonide plahvatusliku kasvuga liikus turg üha rohkem esiti Apple’i ning hiljem juba Aasia elektroonikafirmade kätte.

2011. aastal teatasid Nokia ja Microsoft, et on nüüd strateegilised partnerid ning kõikides soomlaste telefonides hakkab edaspidi jooksma Windows Phone operatsioonisüsteem ning Microsofti kaardirakendus ja otsingumootor. Senine omaenda arendatud Symbiani süsteem jäeti seljataha. Turuosa korraks küll kasvas, ent kahjum kuhjus.

2013. aastal müüdi seadmete äri kogu kupatusega Microsoftile maha ning sellest ajast on Nokia olulisim äri olnud võrkude ja võrguseadmete ehitamine. Praegu on suurim väljakutse 5G. Kõrvalt on tegeletud aga ka näiteks digitervise ja virtuaalreaalsusega.

Alates sügisest on Nokia aktsia teinud korraliku languse: kui 2018. aasta alguses maksis väärtpaber üle 5 euro, siis oktoobri alguseks oli hind langenud 4,5 euro kanti. 24. oktoobril kukkus aktsia järsult ning maksab praegu umbes 3,5 eurot.

Kukkumise taga oli ootustele alla jäänud käive ning kasum ning juhatuse prognoos tulevaks aastaks, mis samuti investoritele ülemäära heameelt ei teinud.

Mis on Kasvukonto?

LHV Kasvukonto on lihtne võimalus investeerida – alustada saab juba ühe euroga, väärtpaberitehinguid teeb pank sinu eest ning lepingu sõlmimine on tasuta. Kasvukonto valikus on palju fonde – Skandinaavia fond on neist vaid üks.

Fotod: Shutterstock