Hoovis vurab robotmuruniiduk, basseinisoojendus on sees, küte töötab elektri pealt, vett soojendab elekter ja otseloomulikult on vajadusel töös nii tolmuimeja, nõudepesumasin kui ka tavaline pesumasin. Telekas mängib ja tuled põlevad. Katusel on päikesepaneelid, kas see kõik toimib tõesti vaid nende arvelt? Vastus on jah.
Kolm aasta tagasi, kui toona teedeehituses töötav Mati Kaimer hakkas uut maja planeerima oli üheks eesmärgiks leida lahendused, mis aitaksid tulevikus kommunaalkulusid hoida miinimumi lähedal. “Kunagi jääme kõik pensionile ja tuleb ju mõelda, et millele sa siis seda pensionit kulutama hakkad,” arutleb ta.
“Tootlikkus varieerub ja hind varieerub aga viimane liigub ainult ühes suunas ja see on üles.”
Maja ehitus tegelikult juba käis, kui otsustati lisada päikesepaneelid. “Saime ühe väga hea kontakti Taastuvaenergia OÜst, Urmas Urva ja tema oskas anda väga hea ülevaate hetk turuolukorrast ja tegi ka väga täpse prognoosi, et millal ja kui palju paneelid energiat tootma hakkavad.”
Elekter ei lähe kunagi odavamaks
Prognoosi kohaselt oleks majapidamisele piisanud 7 kWst, kui aga ruumi on, siis on alati mõttekas panna pisut rohkem paneele.
“Hetkel on meil katusel 38 paneeli ja võimsuseks 10,6 kW.” Projekt läks maksma ca 15 000 eurot ja Taastuvenergia arvustuse kohaselt oli tasuvusajaks 8 aastat.
Päikeseenergiat on paneelide abil tootnud ja tarbinud juba 2,5 aastat. Kuidas on lood arvetega? “Eelmise aasta lõpus lõime kõik elektrikulud ja energia müügist saadud tulud kokku ja jäime väikesesse plussi,” räägib maja peremehe raamatupidajast abikaasa Sirje. “Kui me nüüd sellest kasumist arvutasime maha prügiveo ja vee, et just kui kõik kommunaalkulud, siis jäime nulli,” selgitab ta.
| TARBIMINE EESTI ENERGIA ARVETE PÕHJAL | |||
| 05.2018 | 01.2019 | 05.2019 | |
| Tarbimine | 134,332 kWh | 1178,744 kWh | 254,323 kWh |
| Elektri võrku andmine | 1894,206 kWh | 8,409 kWh | 1355,572 kWh |
| Toodetud energia ost | 91,51 € | 0,46 € | 67,68 € |
Kuigi kuus aastat läheb veel aega, enne kui investeering ennast täies mahus ära tasub, ütleb peremees juba praegu, et kulutus oli seda kindlasti väärt. “Kui sul on see võimalus, siis tasub see investeering kindlasti teha.” Elekter ei lähe ju mitte kunagi odavamaks. “Tootlikkus varieerub ja hind varieerub aga viimane liigub ainult ühes suunas ja see on üles.” Võrreldes tavatarbijaga taastuvenergia tootjat elektrihinna tõus niivõrd ei mõjuta. “Vähemalt need kaksteist aastat, kuniks on sõlmitud Eleringiga taastuvenergia toetuse leping.”
Aprillist kuni novembrini oled kenasti plussis
Elering maksab elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, koostootmise režiimil biomassist või tõhusa koostootmise režiimil. Toetust makstakse kaksteist aastat alates kuupäevast, kui võrguettevõte on tunnistanud tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks. Eesti Energia esitab tarbijale arve kulutatud kWh eest, samas maksab tarbijale taastuvenergia tasu.
Taastuvenergia toetuse määr on…
… 5,37 s/kWh ehk 0,0537 eurot kilovatt-tunni kohta. Tõhusa koostootmise toetuse määr on 3,2 s/kWh ehk 0,032 eurot kilovatt-tunni kohta.
Allikas: elering.ee
Aprillist kuni novembrini jagub toodetud taastuvenergiast, pluss Eesti Energia poolt ülejäägi ostu eest tasutud rahast,” ütleb perenaine vaadates elektriarveid. “Ülejäänud taastuvenergia eest maksab Elering toetust.” Sealt tagasi saadud raha katab kenasti need kuud, mil paneelide tootlikkus on minimaalne või pea olematu. Eleringist saadud tulu koguneb kontole ning klient saab ise valida, millal ta selle summa välja võtab.
“Hetkel vaatan Eleringi kontolt, et oleme perioodil aprill kuni september 2019 saanud taastuvenergia toetust summast 408,29 eurot ja energia mahuks 7603,221 kWh. Aga see summa on siis mõistlik kulutada talvistele elektriarvetele,” arutleb Sirje.
30 000 eurone investeering andis täieliku sõltumatuse
Et terve aasta kenasti ots-otsaga kokku tulla, tuleb aga targalt tarbida. “Pesu tuleb pesta siis, kui päike paistab. Robotmuruniiduk on programmeeritud nii, et kell 5 hakkab ta tööle ja kell 17 lõpetab. Tänapäeval saab kõike taimeriga seadistada. Pesumasinat, basseini vee soojendust, kütet – absoluutselt kõike,” loetleb ta.
Kõige efektiivsemalt töötavad päikesepaneelid aprillis ja mais, kus kuumus ei ole veel nii kõrvetav. “Meie kasuks räägib ka meie asukoht, et asume mere ääres, kus on päikesepaneelidele pidev tuule jahutus.”
Liitumise eest küsiti 100 000 eurot. Kusjuures pakkumise juures oli klausel, et projekt võib kuni 25% kallineda.
Võimalik on paigaldada ka akud, kuhu energia salvestub, et seda siis ka hilistel õhtutundidel muretult tarbida. “See on juba suurem investeering ning seda vajadust meil ei ole. Kõige kasulikum on toodetud energia ikka ise ära kulutada.”
Taastuvenergia üks omanikest Urmas Urva oli aga kolm aastat tagasi maja ostes sundseisus ning majanduslikel kaalutlustel otsustas just päikesepaneelid koos akudega kasutusele võtta.
“Ostsime maja, kus ei olnud elektrit ja Eleketrilevi küsis liitumise eest 100 000 eurot. Kusjuures pakkumise juures oli klausel, et projekt võib kuni 25% kallineda.” Urva aga leidis alternatiivi. Ta otsustas investeerida lisaks päikesepaneelidele ka akudesse, mis salvestavad energiat ning võimaldavad tal toimetada täiesti sõltumata elektrienergia pakkujatest. “Projekt läks maksma 30 000 eurot ja võrreldes Elektrilevi pakkumisega, siis ma ütleksin, et see tasus ennast kohe ära.”
Urva, kes on juba neliteist aastat päikesepaneelidega tegelenud, sõnab et väga paljud tema kliendid ütlevad, et nad võtavad seda, kui investeeringut pensionifondi. “Kusjuures tootlikkuse mõttes on pensionifondiga vahe ca 10-ne kordne,” on Urva välja arvutanud.
Viimase paari aasta tõusvaks trendiks on aga Urva sõnul päikesepaneelide paigaldamine ettevõte katusele. “Võrreldes näiteks ärikinnisvaraga on paneel hulga tootlikum,” lisab ta.
Hoolekandeteenused AS-is uute hoonete ehitusega tegelev Margus Halliste kinnitab Urva sõnu ning lisab, et pea kõikidesse nende uutesse projektidesse on päikesepaneelide paigaldus juba eelnevalt sisse planeeritud. “See on investeering, mis tasub ennast igal juhul ära.”
Ainult toetustele lootma jääda ei saa
Comforthome OÜ omanik ning AS Hoolekandeteenused spetsialist Margus Halliste, otsustas kaks aastat tagasi investeerida päikesepargi loomisesse. “PRIAL avanes möödunud aastal meede, mille kohaselt sai taotleda 40% ulatuses toetust päikesepargi rajamiseks ja otsustasin seda võimalust kasutada.” Tegemist oli maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetusega.
Raha pargi loomiseks peab sul aga endal 100%-liselt olemas olema. “Esitasin taotluse ja tegime ka omapoolsed arvutused, et vist jääme sellest punasest joonest ülespoole aga kunagi saa päris lõpuni kindel olla,” meenutab Halliste pingelist perioodi, kui pargi loomisele oli kulutatud 240 000 eurot ja veel oli ebaselge, kas PRIA nende projekti toetab.
“Läksime riski peale välja ja kui me ei oleks toetust saanud oleks see tähendanud, et tasuvusperiood oleks veninud kümnele aastale.” Halliste sõnul annavad aga parimad tootjad paneelidele garantii ca kümneks aastaks, siis hakkab tootlikkus vaikselt vähenema. “Saime toetust ja tasuvusperiood lühenes kohe kuuele aastale.”
Kahe lapse isa ütleb, näidates samal ajal telefonist tootlikkuse ja tasuvuse numbreid, et tegemist on ideaalse investeeringuga laste tulevikku. “See on investeering puhtamasse loodusesse, samal ajal on tegemist ka tulusa ülikoolifondiga.”
Comforthome’i päikesepark asub Märjamaal, võimsuseks 200 kW. Halliste sõnul on väga mugav jooksvalt telefonist jälgida, kui päikeseline ilm parajasti Märjamaal on.
Keskmistel piltidel on näha hetke tootlikkust. Alumisel keskmisel pildil on eraldi välja toodud iga päikesepaneeli rea tootlikkus eraldi. Siit näeb kohe ära, kui päikeseline ilm hetkel Märjamaal on.
Ülemisel kahel äärmisel pildil on kuvatud tootlikkus eurodes.