LHV Noortepank kuulutas juulis välja esseekonkursi teemal „Kuidas pank saab mulle rahaasjades kasulik olla?“. Võidutöö kirjutas Merili Miku, kes arutles selle üle, mis on raha väärtus ning kuidas või miks peab pank noortega rahast rääkima.
Võidu essee – Valikute väärtus
Maailma muutumine on avanud palju uusi teemasid. Päevakajaline on toitumine, vaimne tervis, seksuaalsus, aga ka finantskirjaoskus ning nendega koos idee põimida uusi teadmisi kooliharidusse. Muutused haridussüsteemis lohisevad aga pika kummiga järel ja ei taha kuidagi ajaga kaasas käia. Arusaadav, et muutused nii määravas valdkonnas nagu haridus ei saa toimuda kiirelt ega kergekäeliselt. Tuleks meeles pidada, et koolil on tähtis roll noore kujunemises, kuid see ei ole ainus mõjutaja. Me ei saa vastutust jätta vaid õpetajatele, sama ajal ise mugavalt käed rüpes istuda.
Kool ei peagi katma kõiki eluvaldkondi. Haridussüsteemi poole näpuga näitamise asemel tuleks tunnistada, et kooli eesmärk ongi õpetada kirjutamist, arendada sotsiaalseid oskusi ja stimuleerida aju. Kool ei pea vastutama kellegi majandusseisu või kehakaalu eest. Pigem võiksime rohkem tähelepanu pöörata ülejäänud keskkonnale. Toitumine peaks tulema kodust. Eluterve suhtumine oma kehasse ja söögivalmistamise oskus võiks pärineda näiteks vanavanematelt. Igal asjal on oma koht.
Raha võrdub numbriliselt inimese aja ja oskustega
Finantsharidus on aga valdkond, millel polegi lapse või noore elus konkreetset väljundit peale taskurahaga toimetamise. On küll võimalik end proovile panna õpilasfirmat luues, kuid sellega seostub mulle pigem ettevõtlus, mis kõiki noori ehk nii väga käima ei tõmba. Lisaks pole õpilasettevõtlus igas koolis sama populaarne või hästi võimaldatud. Mina sain sellega lähemalt tuttavaks näiteks gümnaasiumi lõpuklassis ja sedagi tänu sõpradele. Puudu on midagi, mis aitaks n-ö tavalist noort, kellel on huvi elus hästi hakkama saada, mitte aktsiaturul rokkida.
Põhiliseks probleemiks on see, et lapseeas tekkinud arusaam ’’emme-issi käivad tööl, sealt tuleb raha ja siis saab minna poodi“ pole kuigi palju edasi arenenud. Oleme unustanud filosoofilised küsimused „Mis on raha?“ ja teisalt ka „Mida sellega teha saab?“. Noored vajavad raha definitsioonile edasiarendust, et näha paremini tervikut ja enda osa selles. Lisaks aspektile tööandja annab ja müüja võtab. Selleks peaks kallutama noore maailmapilti, kus raha kipub olema ületähtsustatud ja naiivselt stabiilne keskpunkt elule. Fookus tuleks rahalt suunata hoopis sellele, mida raha vahendab ja miks me seda vajame – väärtus.
“Raha stabiilseks pidamise olen märkinud naiivseks seetõttu, et paljudel noortel ei ole aimu, et raha pole mõõtühik nagu meeter, mis on alati sama.”
Tinglikult võib öelda, et raha on numbriliselt inimese aeg ja oskused, mille võime vahetada kellegi teise poolt pakutava väärtuse vastu. Usun, et selline perspektiivi muutus aitaks kaasa ka ühiskonda panustamisse ning õigete valikute tegemisse noorte enda elus. Sest raha iseenesest ei saa olla väärtus, meie tegevus loob selle.
Raha stabiilseks pidamise olen märkinud naiivseks seetõttu, et paljudel noortel ei ole aimu, et raha pole mõõtühik nagu meeter, mis on alati sama. Sadat meetrit on igal pool sama raske joosta, sada meetrit on igas riigis sama pikk maa ja sa ei saa ühel päeval teha saja meetri sees poole vähem samme.
2019. AASTA KEVADEL LÄBI VIIDUD EUROBAROMETER SPECIAL UURINGU KOHASELT ARVAB 62% EESTI NOORTEST (VANUSES 15-30), ET MEIE KOOLIDES EI ÕPETATA TÕHUSALT ETTEVÕTLUST JA MAJANDUSLIKKU MÕTLEMIST.
Raha on aga elav organism. Aga kes seda toidab ja millised võivad olla muutused? Küsimused on lendu lastud, kuid nüüd oleks vaja kedagi, kes oskaks vastata. Pank, kes tunneb vastutust ja soovib panustada noorte tulevikku, oleks suurepärane teenäitaja juba sellepärast, et mõjub usaldusväärselt ja autoriteetselt. Klassi ees olev õpetaja, kes tegelikult on spetsialiseerunud bioloogiale, aga oli nõus andma väikese koormusega ka majandustundi, ei aita meid.
Sama summa erinevad valikud
Mida siis teha? Esmalt tuleks noori kõnetada. Võtaksin eeskujuks loomakaitset populariseerivate ettevõtluste taktika ja näitaks šokeerivaid ülesvõtteid kaastunde tekitamiseks. Me saame teha täpselt sama oma finantsotsustega: näidata hetkeolukorda ja võimalikke stsenaariumeid, kuhu me võime jõuda. Avardamaks noore teadvuses olevaid valikuid raha kasutamise osas tuleb luua seos tegevuse ja tagajärje vahel ehk võimalikud tulemused erinevate valikute puhul. See on eriti oluline noorte puhul, kes on just oma esimesi tähtsaid valikuid tegemas ja tulevikuelu visualiseerimas. Teadagi on paar kraadi vales suunas sihitud lasu tulemus meetreid sihtmärgist eemal olev tabamus.
Kuidas seda teha? Oletame, et Mari tahab endale osta kõrvaklapid, et jooksutrennid nii igavad poleks. Valikus on juhtmevabad JBL Uner Armor Sport Wireless Train klapid. Kõlab ägedalt, või mis? Hind on ka äge – 200 eurot. Samas on müügis ka JBL T460BT, mis ei kõla nii ägedalt, aga on tegelikult väga asjalikud. Ise kasutan neid ja julgen soovitada! Viimase hind on aga 35 eurot. See teeb hinnavaheks 165 eurot.
“Mõte siinkohal on lihtne – kui raha on juhitud pooljuhuslikult, on ka meie aeg ja oskused poetatud sinna, kus juhtub.”
Kui me nüüd ütleks Marile, et kui ta tunnipalk oleks 4 eurot, säästaks ta odavamate klappidega 41,25 tundi oma elust, mille saaks veeta näiteks lähedastega. Kui Mari loeks keskmiselt 40 lehekülge tunnis, annaks 41,24 tundi 1650 loetud lehekülge ehk keskmise 300-leheküljelise raamatu puhul viis ja pool raamatut. Kui võtame keskmiseks raamatu hinnaks 15 eurot, saaks ta osta 165 euro eest 11 uut raamatut. Kui ta investeeriks selle raha 12% tootlusega, oleks Maril kümne aasta pärast 165 euro asemel 512 eurot. Kui ühe koolituse hind oleks 55 eurot, saaks Mari käia kolmel koolitusel ja tänu sellele kandideerida tulevikus ehk paremale ametikohale. Ta saaks osta umbes 127 kilogrammi kaerahelbeid hommikusöökideks või toetada loomade varjupaika 61 kilogrammi kassitoiduga. Kõik on valikute küsimus.
See väike analüüs võiks panna mõtlema asjade väärtuse ja enda prioriteetide üle. Mõte siinkohal on lihtne – kui raha on juhitud pooljuhuslikult, on ka meie aeg ja oskused poetatud sinna, kus juhtub.
Kui Mari otsustab selle raha eest end arendada, hakkab see teda tulevikus teenima tema sisemise väärtuse näol. Võimalus on panna ka raha ise ennast teenima. Võibolla tahaks Mari hoopis tervisliku toitumisega tegeleda ja oma ressursi sinna suunata või kedagi teist aidata? Tuleb aru saada, mis on meie eesmärgid ning siis teadlikult nende suunas tegutseda.
Mitmekesisemad tööriistad rahaasjade jälgimiseks
Selle kõige väljendamiseks võiks olla näiteks äpp või uudiskiri, mis saadab peale suuremat väljaminekut sarnase analüüsi ning pakuks erinevaid tegevus-tagajärg-stsenaariume, mis aitaks noorel reaalsemalt tunnetada raha väärtust ja võimalusi selle kasutamiseks.
Nendest paljudest võimalustest üks, mida võiks avada, on kindlasti investeerimine. Siinkohal tõmban investeerimise mõiste laiemaks kui vaid ühisrahastus või võlakirjad.
“Teine võimalus oleks hinnata oma ostude väärtust viiepallisüsteemis, et vähendada väljaminekuid, mis pole vajalikud ja meile suurt midagi ei tähenda.”
Lähtudes raha defineerimisest läbi väärtuse, võiks noorteni jõuda rohkem koolitusi, kursusi, kirjandust ja kõike muud, mis investeeriks noore sisemisse väärtusesse. Selgemaks võiks saada ka see, miks me seda üldse vajame. Huvitav oleks teada saada, kui palju tegelikult mõjutab haridus ja enesearendamine meie väärtust, võttes parameetriks raha. Kui palju rohkem me võiks saada, kui meil oleks midagi rohkemat pakkuda?
Ja kuidas on vabatahtlik töö tasustatud, lihtsalt viivitusega? Kõige selle mõistmiseks tuleb asjadesse rohkem süveneda. Selle jaoks võikski toimuda rohkem kokkusaamisi, projekte, suvelaagreid ja arutelusid. Kui meil on tennisetrenn, robootikaring ja keeleõhtud, siis miks meil pole midagi, mis puudutaks noortele raha, väärtuste ja valikute teemasid?
Mida üldse saab rahaga teha?
Võiks olla rohkem kohti, kuhu minemine on juba iseenesest oma tulevikku investeerimine. Mõttekaaslased võimendaksid huvi veelgi ja igasugused vinged ideed ning head otsused võiks toimuda palju varem ning teadlikumalt.
Alles sealt edasi võiks puudutada konkreetselt rahaga ümberkäimist. Mida üldse saab rahaga peale poes ostlemise teha? Noored võiks õppida seadma pikemaid eesmärke ning vastavalt ka vahe-eesmärke. Ideaalis oleks lisaks kooli arenguvestlusele kohustuslik ka pangas aset leidev finantsplaneerimine.
Teretulnud oleksid mitmekesisemad tööriistad oma rahaasjade jälgimiseks, et aru saada, mille peale raha üldse kulub. Peale igat ostu võiks äpp küsida, millisesse kategooriasse tehtud ost läks, näiteks toit, meelelahutus või eneseareng. Kuu lõpus oleks pilt selge, kuhu me oma raha paigutame.
Teine võimalus oleks hinnata oma ostude väärtust viiepallisüsteemis, et vähendada väljaminekuid, mis pole vajalikud ja meile suurt midagi ei tähenda. See oleks arukas samm ka valitseva tarbimismentaliteedi vastu.
“Kui näeme tulemusi, kuhu mingi valik meid viib, saame muutuda oluliselt teadlikumaks ja mõista väikeste sammude võimendumist suureks teekonnaks. “
Lisaks tuleks tutvustada noortele ka investeerimis- ning raha paigutamise võimalusi. Pank võiks kogu selle protsessi muuta noorele võimalikult arusaadavaks ja teha kasvõi eraldi platvormi noortele investeerimiseks, mis annaks kindlust. Noor tunneks, et ta on oma sihtgrupile mõeldud keskkonnas, mitte kuskil, kus ainult soliidsetes ülikondades kogenud härrad midagi arusaamatut seletavad ja statistikate peale kord kulmu, kord vuntsi võbistavad.
Kui näeme tulemusi, kuhu mingi valik meid viib, saame muutuda oluliselt teadlikumaks ja mõista väikeste sammude võimendumist suureks teekonnaks. Lihtne mõte, nagu vastutuse võtmine oma tegevuse üle, on suurem, kui oskame mõelda. Meie endi kätes on see, milline saab olema edasine elu. Kuid kui me ei tea, kuhu valikus olevad teed viivad, ja peame selle teadasaamiseks omal jõul aastaid kuhugi suunas liikuma, võime teadmatusest avastada end sealt, kus olla ei tahaks. Noortele on vaja suunaviiteid, mis eluteel orienteeruda aitaks. Usun, et pank tunneb seda kaarti kõige paremini.
Mis on LHV Noortepangas uut
LHV Noortepank tuleb lähipäevil välja noortele suunatud YouTube’i sarjaga, kus jagatakse lihtsaid, kuid vajalikke soovitusi, kuidas oma rahaga paremini ümber käia.
“Soovime sarjaga sõbralikult meelde tuletada, et oluline ei ole mitte see, kui suur on noorte tänane sissetulek, vaid see, kui teadlikult me oma sissetulekut oskame kasutada ning planeerida,” räägib LHV Noortepanga projektijuht Liis Lepik. Ta lisab, et oluline on, et tänapäeva noored mõtleksid rohkem oma valikute ja finantskäitumise peale.