Ettevõte

Koht, kuhu laulupeolised ööseks lähevad

6 minuti lugemine

Astudes ühel tavalisel kolmapäeva hommikul Tallinnas Juhkentali tänaval asuvasse Ibise hotelli, ei teki küll muljet, et tegemist on uhiuue hotelliga. Ei, lagunenud ja kulunud midagi ei ole, risti vastupidi. Ruumid on rahvast täis ja elu käib, justkui oleks siin majas külalisi vastu võetud juba aastaid. Ühe laua taga peavad mingid ärimehed koosolekut, teisal näksib keegi veel hommikusööki. Tegelikult on hotell aga tõesti uus.

“Avasime esimene juuni. Siiani on väga hästi läinud, oleme väga positiivselt saanud broneeringuid,” räägib hotelli juht Madis Laid, ning märgib, et enamuse avatud oldud ajast on hotelli täituvuseks olnud lausa 40–50%. Ja laulupeo ajaks on täismaja.

Inimesed otsivad hubasust

Hotelli rajades taotlesid loojad eelkõige hubasust, püüdes vältida tunnet, et oled hotellis.

“Tuled sisse, ja sa tunned et sa oled sattunud kuhugi hubasesse kohvikusse, baari või restorani. Sa saad rahulikult maha istuda ja mõelda. Keegi ei pane sind kuhugi karpi, kus sul on kiiresti vaja sisse registreerida ja mingeid järgmisi toiminguid ette võtta,” ütleb Laid.

Ideest annab märku fakt, et astudes hotelli, oled sa sisuliselt jõudnud lobby baari. Möödudes vastuvõtulauast, mis iseenesest mõista on järjekorras esimene, tervitab sind juba baari söögi- ja joogivalik, mis just viimati nimetatu osas on silmade eest kirjuks võtvalt lai.

Luksuslik valik Eesti käsitööõllesid. (C) Fotod: Viljar Särekanno

“Oleme keskendunud käsitööõlledele. Meil on siin väga suur valik lahtiseid õllesid ning me toetame sellega ka kohalikke õllebrände, nii suuremate kui ka väiksemate pruulikodade omasid,” räägib ta.

“Kui Itaalia ja Prantsusmaa on ülihead veinimaad, siis Eesti hakkab tuntust koguma kui üks parimaid õllemaasid.” Muidugi ei pakuta baaris vaid õlut, selle kõrvale käib ka hea Eesti toit, mida serveerib paari sammu kaugusel olev hotelli restoran.

Kuidas luuakse hotelli?

Ibise hotelli Tallinnasse toojaks on Accor Hotels, mis on maailmas suuruselt teine hotellikett. Nii suur, et Accor avab iga 29 tunni järel kusagil uue hotelli.

Täna on nende hotelle nii Lätis, Leedus, kui ka Poolas, Ungaris ning ka mujal Ida-Euroopas. Ettevõte märkas, et Tallinnast oli puudu tuntud brändiga economy, ehk kolme tärni hotell. “Nad olid väga huvitatud turule sisenema just oma economy lipulaeva ehk Ibise brändiga,” kõneleb Laid.

Tema sõnul otsis Accor endale Tallinnasse mitte ainult head investorit, vaid ka usaldusväärset partnerit, kes siia hotelli rajada aitaks. Pikaajalised otsingud päädisid Hausers grupi leidmisega, kellega tänu mõlemapoolsele huvile on nüüd sündinud hea koostöövorm, ning sõlmitud on leping, mis muudab Accor Hotels’i Tallinnas asuva Ibise halduriks.

Seda on oluline märkida, kuna tüüpiliselt luuakse hotellide puhul brändilepinguid, mis annab hotelli loojale vaid õiguse kasutada teatud brändi nime, tunnuseid ning brändiga kaasas käivaid standardeid. Samas pakub Accor halduslepingu puhul hotelli loonud Hausersile kõiki oma teadmisi, kogemusi, oskusi ja infot, kuidas hotelli rajada, käima panna ning edukalt töös hoida.

Accor on Ibise kontseptsiooni hiljuti muutnud ning uuenenud põhimõtteid järgib ka Tallinnas pesitsev hotell. Hotellis kasutatakse modulaarseid lahendusi. See tähendab seda, et kogu sisu on võimalik pidevalt ümber mängida, vastavalt sellele, milliseid võimalusi kliendid soovivad ja ootavad. Olgu see siis soov istuda baaris, pidada lobbys töökoosolekuid või restoranis õhtustada.

“Ibise kontseptsioon ongi selline, et kui sa oled restoranis, baaris, siin üldalal, siis on kõik erk ja energiline, samas kui sa lähed tuppa, läheb ta zenilikumaks. Toonid on rahulikumad ja lihtsamad, toad on efektiivsed, nad on mõeldud magamiseks, puhkamiseks ja värskendamiseks,” ütleb Laid.

Samas ei ole bränd ja logo kohustuslik rõhuv käsi, mis takistaks rajatavat hotelli omapäraseks ja Eestilikuks disainimast. Accor Hotels on Hausersile andnud ette oma teadmised sääraste hotellide rajamisest. Nii klienditagasiside teistest sarnastest hotellidest, kui ka disainerite ja sisekujundajate analüüsid sellest, milline hotellituba olla võiks.

“Nad on saanud tagasiside põhjal näiteks teada, et mida kliendid tubades ei kasuta. Kui kliendid tulevad kaheks päevaks, ei paki nad kõiki asju kohvrist välja, nad jätavadki asjad kohvritesse. Seega kappi ei ole vaja. On vaja riidepuid, et panna pintsakud ja riided rippuma. Samuti pole vaja sahtleid, inimesed ei pane sinna asju,” toob Laid näiteks.

Sääraste funktsionaalsete soovituste ümber ongi võimalik kujundada tegelikult hotelli omapära ja hing. Vastavalt ette antud soovitustele kujundaski Tallinna Ibis hotelli sisemiljöö arhidektuuribüroo Kaos arhitekt Kaiko Kerdmann.

Enne hotelli avamist tehti hotellis testööbimine.

Enne hotellide avamist toimuvad sageli ka testööbimised, mille käigus kutsutakse erinevad inimesed maja testima. “Proovitakse leida väga erinevates valdkondades töötavaid inimesi. Miks valdkondade järgi, just seepärast, et neil kõigil on erinevad vajadused. Meil oli siin inimesi nii reisiagentuuridest ehitusfirmadeni, müügiinimestest kuni ajakirjanikeni,” kõneleb Laid.

Kõike seda tehakse kahel eesmärgil. Ühelt poolt soovitakse lihvida nn teravad nurgad maha ning teha muudatusi ning täiustusi seal, kus hotelli loojatel on mõni detail ehk kahe silma vahele jäänud. Teiselt poolt testitakse aga kogu hoone infrastruktuuri, vaadeldes seda, kas õhukonditsioneeride süsteem töötab nii nagu vaja, kas suure täituvuse korral on kõigis kraanides veesurve hea ja nii edasi.

“Saime paar täiendust sisse viia, näiteks tuua elektripistikud mingitesse diivanikohtadesse, kus inimesed tahtsid töötada. Mõnes kohas, kus kommenteeriti, et valgustus oli liiga intensiivne, saime seda maha tõmmata,” kõneleb Laid.

Hotell jälgib loomulikult tagasisidet pidevalt, selleks on loodud eraldi tarkvaraplatvorm, mis koondab klientide tagasiside kõikidelt erinevatelt platvormidelt, alates TripAdvisorist ja Bookingust, lõpetades sotsiaalmeediaga.

Miks brändihotell oluline on?

Ärilistel eesmärkidel reisides on võõras linnas hea hotelli leidmine üsnagi keeruline. Seda olukorras, kus suurte arvustussaitide nagu TripAdvisor ja Booking.com kasutajate poolt loodud arvustuste tõsiseltvõetavus on aina langemas. Arvustajaid ostetakse ära, hotellid loovad ise endale arvustusi ja üritavad sellega oma vigu varjata. Seega on kindlam otsida endale tuntud brändiga hotelli.

“Kui inimesed käivad reisimas, siis meeldib neile see võõrköök, mida nad söövad ja nad proovivad kindlasti näiteks Itaalias reisides erinevaid toite. Aga väga paljud lähevad ikka McDonaldsisse sööma. Miks, sest ükskõik kus maailmas sa McDonaldsisse lähed, tead sa, milline see burger ja need friikartulid on,” räägib Laid.

Samal põhjusel läheb inimene ka brändihotelli, nagu Ibis. Inimesed teavad Ibisesse tuba broneerides, mida see tähendab, mida nad selle eest saavad ning milline hotell see on. Sarnane olukord kandub üle ka grupibroneeringutesse, kuna pakkudes gruppidele näiteks Ibise hotelli, ei pea reisiagentuur hakkama kliendile selgitama, millise hotelliga tegemist, mis teenuseid ja kvaliteeti seal pakutakse.

“Ma ei ütle, et Eestis oleks vähe häid hotelle, aga neid on raskem müüa, sest nad ei ole tuntud,” kõneleb Laid. Ta selgitab, et Tallinnast võib täna leida enam 4- ja 5-tärni hotelle, kui paaripäevasele ärireisile tulnud külalisele paremini sobivaid 3-tärniga hotelle.

Ja just see sektor on praegu populaarsemaks muutumas, kuna inimesed hindavad aina enam lihtsust, majutuse põhiväärtusi ja mugavust.

“Me nägime võibolla 10 aastat tagasi seda, kus hotellid võistlesid selle nimel, kellel on mingi huvitavam IT lahendus või vidin toas, mis seal tähelepanu tõmbaks. Aga kui su baaspakkumine ei ole kvaliteetne, kui sul ei ole voodi mugav või tuba ei ole vaikne, või seda ei saa pimedaks teha, siis pole ju tähtsust, kas sul on seal iPad, millelt telekanaleid vahetada,” ütleb Laid.

Inimesed on hakanud väärtustama hotelli avalikke alasid, ning hotelli baaris õhtul tiksumine ning sõprade või kolleegidega jutlemine ei ole enam nii out, kui vanasti. Ibise üldalade sees on korralik baar ning restoran, mis samas ei tähenda, et end toast väljudes õhtukleiti või ülikonda peaks riietama.

“Meil on siin suur videoekraan, kust saame näiteks sporti edastada, et inimesed ei peaks minema majast välja, vaid nad saavad kõike seda teha siin. Häid mänge vaadata ja näiteks burgerit süüa ja me pakume neile seda lihtsat lähenemist,” selgitab Laid.

Samas ei ole mingi probleem tulla restorani kas või toasussides, kedagi see ei sega. Peaasi, et inimesed end hästi tunneks ja sotsialiseeruks.

Kirsiks tordil on hotellil ka terass, kus näiteks hommikukohvi nautida. “Meil on ka üllatavalt palju naabreid ja inimesi linnast, kes käivad siin külma õlut nautimas ja restoranis burgerit söömas,” tunnistab Laid, et hotelli külastavad ka inimesed, kes seal otseselt ei ööbi.