Google on suur ebatavaline globaalne korporatsioon, mis tähistas juba oma 20. sünnipäeva. Google loojate teekond on olnud seiklusrikas. Vaatame, kuhu nad on oma ettevõttega tänaseks välja jõudnud.
Kõik sai alguse Stanfordi ülikoolis 1995. aasta suvel, mil tulevane miljardär Larry Page oli 22-aastane ning just alustamas oma doktoriõpinguid arvutiteadustes. Ühel ülikoolilinnakut tutvustaval grupiüritusel kohtas ta vene juurtega Sergei Brini, kes oli end vabatahtlikuna kirja pannud potentsiaalsete esmakursuslaste giidina.
Brini teekond NSVList USAsse
Sergei Brin oli kuueaastane, kui saabus Nõukogude Liidust koos perega elama Ameerika Ühendriikidesse – tema vanemad Mihhail ja Jevgenia Brin emigreerusid juutide immigratsiooniprogrammi raames USA-sse 1979. aastal. Mihhail oli kaks aastat enne seda osalenud Varssavis ühel konverentsil, kus ta USA, Prantsusmaa ja Inglismaa kolleegidega suheldes mõistis, et raudse eesriide taga ei elagi „koletised”.
Esmapilgul ei olnud noormeeste vahel näha märke sõprusest, pigem vastupidi. Nad olid kõige osas lahkarvamusel ja pidasid teineteist isegi ebameeldivaks. Järgneva aasta jooksul kasvasid pikad vestlused aga sõpruseks ja meestest said intellektuaalsed hingesugulased.
Larry Page, kelles armastus arvutite vastu süttis juba kuue aasta vanuses, pidi ühel hetkel ära otsustama oma doktoritöö teema. Teda köitsid eelkõige veebi (World Wide Web) matemaatilised karakteristikud. Kaaludes mitmeid ideid, tuli ta mõttele struktureerida kõik veebis eksisteerivad lingid ühe suure graafina. Seda soovitas tal teha ka tema lõputöö juhendaja Terry Winograd.
Mitmete uurimisrühmadega suheldes otsis endale doktoritöö teemat ka matemaatiline talent Brin. Ta otsustas liituda Page’i projektiga eelkõige selle komplekssuse ja skaleeritavuse tõttu. Tegu oli tema arvates põnevaima projektiga, ja talle ka lihtsalt meeldis Larry.
Sünnipäev
Brin ja Page registreerisid Google Inc.-i ametlikult ettevõttena oma sõbra Susan Wojcicki garaažis 4. septembril 1998. Page hakkas Google’i tegevjuhiks, Brin aga presidendiks.
1996. aasta märts märkis aega, kui Page lasi veebiämbliku lahti oma isiklikule kodulehele Stanfordi võrgus ja see hakkas sealt väljapoole töötama. Kuna veeb koosnes tol ajal ligi kümnest miljonist dokumendist, muutus Page’i ettevõtmine väga keeruliseks. Õnneks toetas teda Sergei Brin, kes aitas ellu äratada otsingumootori, mis muutis tulevast maailma. Otsingumootor, mille nimi ei olnud alguses Google, vaid BackRub, erines suuresti teistest.
Tolleaegsed mootorid järjestasid veebilehekülgi selle alusel, mitu korda otsitav mõiste veebilehel esines. Meeste leiutatud PageRanki algoritm võttis aga lehekülgede hindamisel aluseks selle, kui palju teisi veebilehekülgi viitas algsele saidile. BackRub andis paremaid tulemusi just PageRanki tõttu.
Et PageRanki laiemalt testida, oli noormeestel vaja juurde kettaruumi. Kuna tol ajal oli suurim kättesaadav kõvaketas mahult 4 GB, ühendasid nad kümme sellist kokku, kasutades värvilisi LEGO-klotse. Kiiresti oligi näha, et mida suuremaks kasvas veeb, seda efektiivsemaks muutus BackRub. See inspireeris tudengeid panema oma leiutisele nimeks Google – sõna „googol” järgi, mis tähistab arvu 10100 ehk number ühte, millele järgneb sada nulli.
Google’i esimene versioon avalikustati 1996. aasta augustis, aasta pärast meeste esmakohtumist. Stanfordi insaiderite seas sai Google kiiresti hitiks. Üsna pea pidid Page ja Brin rahapuuduse tõttu koolilt juurde paluma nii riistvara kui ka ühe protsessori. Page’i ühiselamu tuba läks käiku laborina.
Kooli serverid jäid kitsaks
Page’i tuba varuosadega täidetud, muudeti Brini tuba programmeerimiskeskuseks ja kontoriks. Kuna Page’i veebiämblik kasutas pea poole Stanfordi serveritest, muutus see peagi kooli jaoks liiga koormavaks. See on erakordne, sest Stanfordi ülikool oli sel ajal üks kõige parema võrgustatusega asutus maailmas.
Projekt aga kasvas ja kogus populaarsust nii arvutiteaduse osakonnas kui ka ülikoolilinnaku võrguhalduse kontorites. Mõne aja pärast, 1997. aasta septembris, registreeriti google.stanford.edu veebileht meile tuttavaks domeeniks google.com. Page ja Brin olid algselt õpingute poolelijätmise vastu, kuid muutsid meelt 1998. aasta keskel ehk pärast seda, kui avastasid, et Google’i kaudu tehti päevas juba üle 10 tuhande otsingu.
Google polnud veel ametlikult ettevõttena registreeritud, kui 1998. aastal said noormehed esimese suurema investeeringu: Sun Microsystemsi kaaslooja Andy Bechtolsheim kirjutas neile tšeki 100 tuhandele dollarile. Sama aasta sügisel registreeriti ka ettevõte ning Page ja Brin sõnastasid oma missiooni: organiseerida maailma informatsioon ning muuta see universaalselt kättesaadavaks ja kasulikuks. Samal ajal palkasid nad ka esimese töötaja ja lasid disainida Google’i esimese logo.
1999. aasta alguses soovisid Page ja Brin müüa Google’i miljoni dollari eest Excite’ile, kuid viimase tegevjuht ütles pakkumisest ära. Juba sama aasta suvel investeerisid kaks riskikapitalifirmat Google’isse 25 miljonit dollarit. Page ja Brin säilitasid ettevõttes enamusosaluse tingimusel, et Page astub tegevjuhi kohalt tagasi.
Pärast esimest suurt rahastust hakkas Google’is nii mõndagi muutuma: kitsaks jäänud garaažist koliti välja, avalikustati tulevane peamine tuluallikas AdWords ning saadi tolleaegse internetititaani Yahoo! vaikimisi otsingumootoriks. Tänu viimasele asjaolule hakkas Google kasvama ülikiiresti.
Massiivne kasv
2001. aastal, kui Google teenis miljoneid dollareid kasumit, osteti esimene ettevõte ja koliti praegusesse Googleplexi peakontorisse. Tööle asus ka Google’i uus juhatuse esimees (hilisem tegevjuht) ehk Page’i ja Brini „täiskasvanud järelevaataja”, 55-aastane Eric Schmidt. Larryle, kes oli üpris suur kontrollifriik, oli see pikka aega vastumeelt.
IPO tootis miljonäre
2004. aastal viidi läbi Google’i aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO), mille käigus pakuti 19,6 miljonit aktsiat hinnaga 85 dollarit aktsia kohta. Kokku kaasati 1,7 miljardit dollarit ja ettevõtte turuväärtus tõsteti 23 miljardile dollarile. Paljud ettevõtte töötajad said kohe miljonärideks. Miljoneid teenis ka Google’i aktsiaid omanud konkurent Yahoo!.
Schmidti juhtimisel kasvas Google aga massiivseks globaalseks äriks ning tegusõna „guugeldama” leidis vaikselt tee argikeelde. Schmidti soovitusel palgati 2001. aastal uus tootearenduse asepresident ja rühm tootejuhte. Nii pidi Page oma ettevõttes taas sammukese tagasi astuma.
Kiri, mille Larry ja Sergei oma aktsionäridele 2004. aastal pärast aktsiate avalikku pakkumist kirjutasid, selgitas lahti Google’i senise ja edaspidise tegutsemise põhimõtted. Tähtsaim oli ettevõtte eesmärk arendada teenuseid, mis parandavad võimalikult paljude inimeste elusid ja mõjutavad maailma positiivselt, isegi kui see tähendab, et ettevõtte lühiajalised finantstulemused kannatavad. Ettevõtte fookus on alati olnud pikaajaline.
Page ja Brin kirjutasid, et tulevikus võib ettevõttelt oodata väga spekulatiivseid projekte täiesti teistsugustes valdkondades, kui seni harjutud. Tootearenduse keskmesse paigutati kiire ja pidev innovatsioon, mille käigus toimub varases faasis toodete sagedane väljalaskmine ja nende parandamine.
Ülimalt suur nõudlus märksõnareklaamide järgi tõstis ettevõtte 2005. aasta kolmanda kvartali müügitulu 1,58 miljardi dollarini, mis oli kaks korda suurem kui sellele eelnenud aastal. Korralik hulk vaba raha andis Google’ile võimaluse hakata spekulatiivseid projekte ellu viima. Näiteks osteti mitmeid idufirmasid, sealhulgas ka Android Inc.
Aasta siis oli 2005
2005. aastal nägi ilmavalgust Google Maps. Aasta hiljem ostis Google 1,65 miljardi dollari eest endale tolle aja kõige kiiremini kasvava veebilehe YouTube. 2007. aastal, kui maailma hullutas esimene iPhone, levitas Google Androidi operatsioonisüsteemi. Käivitus ka projekt Google Street View, esimesed aktsiad ilmusid esmakordselt reaalajas Google Finance’isse ning välja tuli Google Chrome.
Rekordtrahv
Kui Brin ja Page 20 aastat tagasi alustasid, tahtsid nad muuta informatsiooni kõigile maailmas kättesaadavaks. Nende õilis eesmärk on aidanud üles ehitada pea 800 miljardi dollarilise turuväärtusega ettevõtte. Kuid sellise mastaabiga kaasneb ka suur vastutus ja oht eksida. Näiteks Euroopa Komisjonilt on ettevõte konkurentsitingimuste rikkumise eest saanud kaks rekordtrahvi, millest hilisema kaebas Google käesoleva aasta oktoobris edasi.
Tagasihoidlikes tingimustes alustanud Page ja Brin jagasid 2007. aastal Forbesi 400 kõige rikkama ameeriklase edetabelis viiendat kohta. 2009. aastal, kui Google’i kasuminumbrid ulatusid juba üle 6 miljardi dollari, soovis Page teha rahaga midagi rohkemat ega polnud enam kindel, kas Schmidt oli õige mees juhtima Google’i tulevikku.
Vaikselt läksid arendusse isesõitvad autod, 2010. aastal tuli välja Google’i nutitelefon ja 2011. aastal ka sülearvuti. Sama aasta konverentsikõnes teatas Larry, et on taas Google’i tegevjuht. Loomult tegelikult introvert, võttis ta tegevjuhi koha täie pühendumusega vastu ja viis ettevõtet suurel kiirusel edasi.
Page pildilt maas
Täna on 45-aastane Page avalikkuse pilgu alt kadumas, veetes üha enam aega oma privaatsel Kariibi mere saarel. Kahjuks see, mis Google’is toimub, teda enam nii väga ei huvita. Oma isiklikku raha investeerib ta näiteks lendavaid autosid tootvatesse firmadesse, nagu Kitty Hawk. Seevastu pole ettevõtte president Brin kuhugi kadunud ja on tänavu kõnelenud nii tehisintellekti ohtudest kui ka plokiahela potentsiaalist.
Kõigepealt said tähtsaimate toodete divisjonid endale tegevjuhisarnased liidrid. Seejärel üllatas maailma uus sotsiaalmeediavõrgustik Google+. Ei läinud kaua, kui tehnoloogiahiid alustas ülimoodsa fiiberoptika (Google Fiber) installimisega ning müüki paisati Google Glassi nutiprillid.
Neile, kes Page’i tundsid, ei tulnud Google’i tootealane ambitsioonikus üllatusena – Page’il olid lapsest saati olnud suured unistused ja ta oli teinud kõik selleks, et need võimalikult kiiresti täituksid. Samas olid Brini ideena sündinud nutiprillid ja isesõitvad autod. Brin on öelnud, et kuigi kõik meist tahavad saada edukaks, on tema eesmärk olla innovaatiline, usaldatud ja eetiline inimene – keegi, kes on toonud maailma suuri muutusi.
Pikendavad inimeste eluiga
2015. aastaks oli Google’ist saanud korporatsioon, mille tegevus hõlmas juba inimeste eluea pikendamist. Et töökorraldust tõhustada, moodustati Google’i uus emafirma Alphabet Inc., mis koondas erisuguseid ja üpriski kaugete tegevusaladega ettevõtteid. Google, eesotsas Sundar Pichaiga, jäi Alphabeti suurimaks tütarettevõtteks.
Kuhjaga miljardeid
Larry Page on Bloombergi miljardäride edetabelis 8. kohal 54 miljardi dollariga ning Sergei Brin 9. kohal 53 miljardi dollariga. Mehed, kelle vahel ei paistnud alguses olevat mitte mingit tõmmet, on koos üles ehitanud maailma muutva rahvusvahelise tehnoloogiakorporatsiooni, ühe väärtuslikuma brändi ja külastatuima veebilehe maailmas.
Alphabeti loomine avas meeste teekonnal uue peatüki. Nad said vabaduse tegeleda projektidega, mis neid tõeliselt huvitasid, sest lähtuda ei tulnud enam Google’i esialgsest missioonist. Tervishoiu-uuringud? Nutilinnad ja -kodud? Miks mitte. Larry oli nüüd Alphabeti tegevjuht ja Sergei selle president.
Alphabeti tänaste teenuste ja toodete hulk on tohutu. Tütarettevõtte Google’i peamiste toodete alla kuuluvad nii YouTube, Android, Chrome, Google Cloud kui ka Google Maps. Alphabeti other-bets-ärisegmendi ehk spekulatiivsete projektide tegevus ulatub biotehnoloogiast energia genereerimiseni ja kosmosereisidest tehisintellektini.