kaasautor
See on imetekk, mis paneb magama rahutud. Eesti Psühhiaatriakliinikus kasutatakse sarnaseid juba aastaid, kuid nüüd soovitatakse neid ka lastele, kel muidu uinumisega raskusi.
Eesti firma UneRuno tuleb siin appi. Nad on raskustekke tootnud alates 2017. aasta sügisest. Firma taga on Keit Hints ja Triin Juss.
Keiti laps on ärevushäirega ja teda väga rahustas, kui isa teda kõvasti enda kaissu võttis. Keit oli kuulnud, et Ameerika Ühendriikides on hästi populaarsed rasked tekid. Ta asus uurima, kuidas seda sealt endale tellida, kuid tekkis palju ületamatuid takistusi.
“Mille järgi ma raskuse valin, kui palju transport maksma läheb, kõik tundus nii kallis ja keeruline,” meenutab Keit. Seepeale hakkaski idanema mõte, et võiks hoopis ise teha sellise teki, mille raskust saab vahetada ja muuta. Keit kutsus kampa Triin Jussi, kellega koos käidi holistilise teraapia kursustel.
“Mõnikord aitavad raskustekid patsientidel rahuneda ja ärevust vähendada.”
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus kasutatakse raskustekke juba aastaid. “Meie kasutame Rootsi firma Somna raskustekke. Mõnikord aitavad raskustekid patsientidel rahuneda ja ärevust vähendada,” sõnab Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ülemõde Reet Tohvre.
Tema sõnul on tootja poolt teostatud uuringutes leitud, et raskusteki kasutamine soodustab läbi taktiilse toime uinumist ja rahustab inimest. “Praktikas oleme osade patsientide puhul seda ka kogenud,” kinnitab ülemõde. “Kõneksolevaid tekke kasutame nii täiskasvanutel kui lastel. Sõltuvalt patsiendi suurusest on kasutusel erineva suuruse ja kaaluga tekid.”
Selle all rahunevad nii keha kui ka meel ja tulemuseks on pikk ning rahulik uni. Raskustekk mõjub kehale nagu suur kallistus. Keiti laps saab peagi kümneseks ja just algklasside lastel on kõige suuremad unehäired, kes vajavad raskustekke. Teine sihtrühm on pealt 35 aastased, kes tahaks rohkem ja paremini magada, sest stress ja elustiil hakkab unerütmile mõjuma. Keiti sõnul mäletab vanem põlvkond raskeid nõukaegseid vatitekke, mille all tuli kiiresti sügav uni.
Raske tekk pakub turvatunnet, mis seostub alateadvuses kallistamisega. “Kõigil see pole nii,” möönab Keit, aga 80 protsendile inimestest see meeldib. Raskuse toimel hakkab keha tootma serotoniini ja melatoniini – need organismi poolt toodetavad ained tekitavad rahulolutunnet ja soodustavad uinumist. Raskus hoiab meid turvaliselt paigal ja ei lase nii palju rabeleda.
Lisaks väheneb raske teki all kortisooli ehk stressihormooni tase. Selle tulemusena on võimalik kiiremini rahuneda, uinuda ning nautida pikemat ja sügavamat und.
Kuidas kivid teki sisse saavad?
Kõige pealt võetakse suka pikkune joonlaud, kuhu on märgitud õmbluse kohad. Selle järgi sukk märgistatakse.
Peale seda võetakse kaal ning topsikusse kaalutakse vajalik kogus kive, kui palju neid ühe pauna sisse läheb.
Kui see on tehtud algab õmblemine. Kõigepealt õmmeldakse kinni suka ots, siis valatakse kivid suka sisse ning esimene paun õmmeldakse kinni.
Seejärel valatakse suka sisse järgmine kogus kive ja nii edasi, kuni sukk on täidetud.
Teki komplekteerivad kokku Triin ja Keit ise.
Populaarsust koguvat raskustekki ei saa toota korraga kahele inimesele, sest see osutuks väga raskeks ja pole kindel, et see raskus terve uneaja vältel kahe inimese peale ühtlaselt ära jaguneb. Kuid see läheb vastuollu Eestis levinud abielutavadega.
UneRunolt on kaheinimese tekki küsitud, kuid seda pole veel toodetud. Tihtilugu arvatakse, et kui inimesed ei maga ühe teki all, siis on mingi suhteprobleem või see tekitab probleeme. Tänasel päeval siiski noorem põlvkond magab juba tegelikult päris hea meelega eraldi tekkide all ja ka paljudes hotellides on sellele üle mindud.
Kaheinimese teki valmistamine pole tehniliselt mingi probleem, aga seda lihtsalt ei soovitata teha, sest sellise tekiga toimetamine raske. Seda on keeruline pesta ning ka voodipesu vahetamine nõuaks palju jõudu.
Millest on tehtud masseerivad kivid?
Alguses prooviti tekke teha käsitsi, kuid kiirelt jõudis pärale selgus, et nii ei jõua kuhugi. Kui demoversioon saadi valmis, mindi Eesti tekitehasesse, kus peeti kuus kuud läbirääkimisi.
“Toodame Eestis, aga sisutäited ei ole kahjuks Eestist,” lisab Triin. Tekkide raskustäiteks kasutatakse kahte erinevat täitematerjali – allergiavabasid ja pestavaid klaaspärleid või naturaalseid kirsikive, mis tulevad Saksamaalt mahlatehasest.
“Need on hästi puhastatud, trummelkuivatatud. Unemaailmas on kirsikivi populaarne tooraine,” sõnab Triin.
Tekk koosneb 14-st kanalist ehk sukast, mida täidetakse raskusmaterjali torudega. Vastavalt täitematerjali kogusele, saab ka teki raskust muuta. “Me püüame kasutada võimalikult palju kvaliteetseid materjale, et tekk hingaks, ei ajaks higistama ja selle all oleks mõnus magada”, selgitab Triin. Kividel on ka mõnus masseeriv mõju.
Kuigi kirsikive ja klaaspärleid hetkel Eestist ei saa, on eesmärgiks nii palju kui võimalik jätta tootmisele kuluvat raha Eestisse. Kuid see pole ainus heategu, mis aitab kaasa Eesti majandusele. Koostöös Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusega ja sihtasutusega Hea Hoog aitavad tekke valmistada füüsilise ja psüühilise erivajadustega inimesed.
Eestis on UneRuno tekkide valmistamisega seotud kümmekond erivajadusega inimest.
Keskeltläbi suudab üks inimene valmis õmmelda päevas 14 sukka ehk siis täpselt niipalju kui ühe teki sisse läheb. Erivajadustega inimesed ei tee kaheksatunniseid tööpäevi, vaid keskeltläbi poole vähem. Erivajadustega inimestele rakenduse andmine on Keiti ja Triinu jaoks missiooni küsimus. Triin ise on varem töötanud ka Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses ning nende inimestega lähedalt kokku puutunud.
Mis on selle imetoote hind?
Esimesed tekid tulid müüki 2017. Ja hetkel on peamine müügikanal on UneRuno e-pood.
Jaemüüki pole tekke suunanud teadlikult, sest soov on klientidega isiklikult suhelda, kui rasket tekki ja milleks ta vajab. Enne ostmist soovitatakse ka proovida, kui raske tekk istub. “See on harjumuse ja tunnetuse küsimus,” sõnab Keit. Kindlasti ei sobi väga raske tekk inimestele, kellel on hingamisraskused,vereringehäired või kes iseseisvalt ei liigu
Keskmiselt ostetakse naistele seitsmekilone tekk ja meestele kaheksakilone. Laias laastus võiks teki raskus olla 10 kuni 15 protsenti kehakaalust, aga lapsed eelistavad üldjuhul sellest veidi raskemaid tekke. Aga arvestama peab ikkagi sellega, et iga kord kui keerad, tuleb selle tekiga öösel ka toime tulla. Tekikott kaalub ka kilogrammi jagu. “Üle 10 kilogrammist tekki me kindlasti ei soovita,” räägib Triin.
Just eelmisel ööl oli neilt tellitud kolm 10 kilogrammist tekki. Enne seda polnud nii rasketele tekkidele tükk aega tellimusi esitatud. Põnev ongi see, et tellimused tulevad enamasti öösiti, kui inimestel ei tule und. Eks siis hakatakse internetist uurima erinevaid võimalusi ja jõutakse raskustekini ning tehakse ka tellimus.
Tekkide hinnad sõltuvad raskusest ja sisutäitest, kuid jäävad vahemikku 265-365 eurot.
Kuidas valida õige tekk?
Täiskasvanule sobiv raskus on metoodika kohaselt 10 protsenti kehakaalust. Näiteks 60 kg inimene peaks valima 6–7 kg teki.
Lasteteki puhul on kindlam valida 10% + 1–2 kg. Näiteks 24 kg laps armastab juba 5 kg või isegi raskemat tekki.
Kõik inimesed on erilised ja seetõttu ei pruugi kõigile sobida samad reeglid. Kui oled ka muidu harjunud raskema tekiga, siis vali pigem veidi raskem tekk.
UneRuno tekid on unikaalsed, sest tekkidest saab vajadusel raskustorud täielikult või osaliselt eemaldada. Teki raskust saab sellega vajadusel vähendada või suurendada ning samuti on tekki mugav kodus pesta.
Eestis on raskustekk hästi vastu võetud. Igas kuus müüakse 30 kuni 40 tekki, millest tagasi on saadetud vaid üksikud. Siiani ongi valmistatud tekke peamiselt tellimuste peale, et mitte liialt ressursse kinni panna. Aga see olukord on muutumas. Sügisest on UneRuno väline identiteet muutumas, välisturgude jaoks tuleb nii uus nimi kui ka logo ning keskendutakse ekspordile. Triinu sõnul on eesmärgiks müüa igas kuus kokku pooltuhat tekki.
Kas ja kuidas selliste koguste juures tootmisprotsess hakkab välja nägema, pole veel selge, aga ilmselt tuleb kaasata ka teisi õmblusvabrikuid. SA Hea Hoog Uuemõisa töökeskuse tegevusjuhendaja Kaia Laasi sõnul suudavad nemad küll rohkem õmmelda, kui praegu tellitakse. “Ressurssi on ja erivajadustega inimestest puudust ei ole, pigem nende arv ühiskonnas kasvab,” lisab ta.
Nagu kasvab ka inimeste teadlikkus kvaliteetse une osas. Järjest rohkem mõistetakse, et hea uni on hea tervise ja hea enesetunde alus. “Unehügieeni teadlikkus on järjest kasvanud,” räägib Keit.