REKLAAMARTIKKEL
Debüüt Tallinna börsil pole just igapäevane sündmus – viimati jõudis 2018. aasta suvel turule Tallinna Sadam, mis kiiresti menukaks sai. Nüüd, otse vastu jõule on börsile taas uus tegija tulemas – 18.-29. novembril saab iga huviline märkida Coop Panga aktsiaid.
Pank on turul olnud praeguseks kolm aastat ning seni on suutnud hoogsalt kasvatada nii turuosa kui kasumit ja meelitada juurde hulgaliselt uusi kliente. Nüüd tahab Coop Pank pöörata uue lehekülje. Investorite raha abil tahab pank klientide arvu pea topeldada ning laenumahtusid tõsta kaks ja pool korda.
Coop Panga juht Margus Rink (47) on finantsmaailmas pikalt karjääri teinud. Kõige pikemalt oli ta aastatel 1996-2008 Hansapangas, kus tõusis kohaliku kontori juhist lõpuks kogu jaepangandusäri etteotsa.
Praegu ülikiirelt kasvavat panka juhtides tunnebki nüüdne pangajuht palju sarnasust selle ajaga, kui vedada oli vaid Hansapanga Viljandi kontor. “Tegime esimesel päeval, 10. mai 1996 uksed lahti – ja seal taga oli null klienti! Sa pidid võimlema, tegema sada imet, mõtlema, et kuidas need kliendid tuua siia majja, tolleaegsetest suurtest pankadest ära,” meenutab Rink.
Enamik ta karjäärist on siiski möödunud suurtes ettevõtetes – juba hiiglaseks kerkinud Hansapangas ning hiljem Eesti Energias, neist esimeses vastutada 50% kogu turust, teises isegi 80%.
“See tähendas, et sa olid igal pool kõigil oma suurusega hambus. Pidid kogu aeg õigustama oma eksistentsi ja tegevust – miks on teenustasud nii kõrged, miks on intressid sellised ja nii edasi. Täna olen ma ise esimest korda teisel pool lauda, kus mul on 2 protsenti turuosa. Me ründame, oleme agressiivsed, tahame kasvada!” ütleb Rink.
Nii meelitabki Coop Pank ligi mitmeid inimesi suurtest Rootsi pankadest, kes tahavad tegeleda kasvu ja agressiivsuse, mitte staatilise tiksumisena – kes tahavad uuesti kogeda midagi sellist, mida panganduses 10 aastat tehti. Coop võtab seda suure komplimendina.
Coop Pank tahab kasvada
Praeguse nime ja strateegiaga on pank turul olnud kolm aastat – just siis ostis ühistuline poekett Coop ära enamusosaluse Krediidipangast. Selle ajaga on Coop Pank suutnud kasvatada turuosa ühelt protsendilt kahele. Ambitsiooni on pangal aga küllaga: järgmise kolme aasta jooksul on siht võtta turust 5 protsenti.
Just suur kasvuambitsioon eristab Rinki sõnul Coop Panka turul olevatest suurpankadest. “See toob meile majja äri. Meile tuleb kliente, kes ütlevad, et mujal suhtutakse neisse leigelt, pigem esitatakse eritingimusi, et tehke see ja too ära, siis vaatame…”
Rinkile meeldib tuua näidet juhtumist, kus üks ettevõte tahtis end väliskapitalilt välja osta. Oli suvine aeg ning väliskapitalil oli kiire – tehing tuli ära teha kolme nädalaga. Nii mindigi kodupanga jutule, et tehinguks laenu küsida.
“Suurpank ütles talle, et juulikuu, on, saate aru, juulikuu! Otsuse saate augusti lõpuks, sest puhkused on. Siis pöördusid nad meie poole. Me tahame uusi kliente, nii et kutsusime kahe päeva pärast nõukogu kokku – nende otsust oli vaja, sest see raha oli lihtsalt nii suur. Inimesed tulid puhkuselt välja ja tegid otsuse ära,” räägib Rink.
“Hetkel mängib elu tegevust väga kohalike pankade väravasse.”
Ta tõdeb, et suurtel pankadel on täna tegevuse raskuskese suunatud sissepoole – oma kodu tehakse korda, tehakse tööd nõuetele vastamiseks ning ollakse ametis kontrollidega. Turul ollakse passiivsed.
“Luminor on hädas sellega, et nende laenuportfell on liiga suur – pigem suunab ta kliente portfellist välja. LHV ja Coop Pank on aga need, kes tahavad rohkem kasvada,” räägib Rink.
Nii toimubki tema sõnul tasapisi turu ümberjagamine. See ei näe välja muidugi nii, et Swedbank kaotab järsku 10% oma turust – ikka tasapisi, aga märgatavalt. Kui näiteks LHV hiljuti soetatud Danske laenuportfelli endale sisse konverteerib, ulatub turuosa juba 10% juurde. Kolm aastat tagasi börsile tulles oli see alla 5%.
“Hetkel mängib elu tegevust väga kohalike pankade väravasse,” nendib Rink. Suurpankade vastu pole tal midagi – nad teevad oma tööd igati korralikult. Ka strateegial pole midagi viga – see on lihtsalt teistsugune kui Coop Pangal.
Kui näiteks laenuklient vastab kõikidele tingimustele – 30% omafinantseering, korralik sissetulek, tagatis kuskil linnas -, siis saab ta kindlasti kuskilt suurest pangast kiiresti tingimused kätte.
“See on otse kiirteed pidi sõitmine,” toob Rink võrdluse. “Üks teenib 200 miljonit kasumit aastas, teine 100 miljonit. See on geniaalne ärimudel – ilma mingisuguse sarkasmita. Aga turule mahub erinevaid ärimudeleid.”
Kõrgem risk, kõrgem teenuse hind
Kõik kliendid ei ole nii sirged ja siledad ning nii kerged mõõta. Nendega on vaja kaasa mõelda ja lahendusi leida. Coop Pank seda üritabki – näiteks sobib neile ka korralikult hinnatud kinnisvara väikelinnas, sissetuleku hulka arvestatakse meelsasti ka dividenditulu ja nii edasi.
Paindlikkus on märksõna, mida Rink üha ja jälle Coop Panga strateegiast rääkides rõhutab. Mõistagi tähendab see paindlikkus ning veidi kõrgem võetav risk seda, et kliendilt küsitakse vastutasuks ka veidi kõrgemat hinda, kuna äri peab siiski kasumit teenima.
Ka Rink ise on pidanud mõnele kõiki tingimusi täitvale sõbrale pidanud ütlema, et kui nemad laenu võtta tahavad, siis tasub pöörduda Rootsi panga poole, sest Coop Pank nii häid tingimusi pakkuda ei suuda – veel. “Kui kasvame suuremaks, meil on rohkem odavat ressurssi, siis suudame ka seda pakkuda,” ütleb Rink kohe kiiresti järgi.
Kui peaks lahvatama majanduskriis, siis kas Coop Pank on kõrgemat riski võttes turul ka kehvemas olukorras kui teised pangad? “Kuna me võtame natuke riski, aga ka hinnastame selle kõrgemalt, siis me oleme tegelikult samas seisus. Kui me võtnuks lihtsalt rohkem riski, siis oleksime kehvemas – aga klient maksab meile läbi veidi kõrgema intressi riskipreemiat, millega me omakorda loome võimaliku negatiivse stsenaariumi jaoks puhvrit veidi rohkem kui teised pangad,” ütleb juht.
Suuri riske Coop Panga plaani realiseerumisel on kaks. Üks ongi makromajandus: kui majandus läheb kriisi, siis me ei saa nii kasvada. “See oleks suurim tagasilöök,” nendib Rink.
Kuna Coop Pank tegutseb finantseerimisäris, on ka krediidirisk – aga seda on maandatud läbi portfelli diversifitseerimisele. Tegu pole pangaga, mis annab välja näiteks ainult tarbimislaene, vaid neile lisaks on ka autoliising, kodulaen, ärikliendi laenud…
Lisaks maandab pank riske sellega, et kuna ollakse väikesed, siis keskmiseks ärikliendi laenusummaks on valitud miljon-kaks. “Kui midagi juhtub, siis pole meil suuri kliendikohaseid riske – suurimad on kuskil 5 miljoni juures, on kuskil kümmekond sellise suurusjärguga klienti. Keskmised summad jäävad kõik alla miljoni.”
Suured sihid
Arvudes väljendatuna on peatsel börsifirmal kolmeks aastaks täpselt viis eesmärki. Neist kaks on ülejäänute alus: esiteks tahab pank jõuda praeguselt 58 000 kliendilt 100 000 juurde ning teiseks tahab pank, et praegu 430 miljoni euro suurune laenuportfell kasvaks vähemalt miljardini.
“Kui need kaks eesmärki ära teeme, siis paranevad oluliselt investori jaoks tähtsad efektiivsusnäitajad. Omakapitali tootlus peaks tõusma 10% pealt 15% peale ja kulu-tulu suhe, mis on 70% juures, kukkuma 50% juurde,” räägib Rink.
Viienda mõõdikuna tahab pank alla saada oma finantseerimiskulu, mis praegu on 1% juures. Sihis oleks 0,7%. “Siis oleme oluliselt efektiivsemad ja hakkame aktsionärile ka rohkem väärtust looma.”
Seni ongi pank teinud kiiret kasvu, aga tulud ja kulud on kasvanud sünkroonis – mõlemad kuskil 30% aastas. “Meil on vaja saada nüüd maht üles, et tulude kasv hakkaks edestama kulusid. See on meie uue perioodi põhiline väljakutse,” räägib Rink.
COOP PANK FAKTIDES:
- Juhtkond: Margus Rink (juhatuse esimees, erakliendipangandus), Kerli Lõhmus (finantsjuhtimine), Hans Pajoma (ärikliendipangandus) ja Janek Uiboupin (riskijuhtimine)
- Enamusosalus tarbijaühistute käes: Coop Eesti Keskühistule kuuluv Coop Investeeringud OÜ osalus 36,4%, teistel tarbijate ühistutel kokku 22,5%.
- Turuosa hoiuste ja laenude mahu järgi 2018. aasta lõpus 2%, varade mahu järgi 1,7%
- Neto intressitulu 2019. aasta 9 kuuga 14,9 miljonit
- 2019. aasta 9 kuu puhaskasum 3,94 miljonit
- Varade kogumaht septembri lõpus 551,3 miljonit
- Märkimisperiood kestab 18.-29. november 2019, pakkumisel kuni 32,2 miljonit uut aktsiat hinnavahemikus 1,15 kuni 1,3 eurot
Kas aktsia hind on liiga kõrge?
Kasvamiseks on mõistagi raha vaja ning just selleks firma börsile lähebki. Ühes finantsnõustaja LHV-ga on välja arvutatud, et vaja on täpselt 37 miljonit eurot – tõsi, hiljem võib lisaks vaja minna veel allutatud laenu.
IPO hinnavahemikuks on Coop Pank seadnud vahemiku 1,15 kuni 1,3 eurot – kui hind tuleb kõrgem, on vaja aktsiaid arvuliselt välja lasta vähem, kui madalam, siis rohkem. Investeerijate kogukonnas on hind tekitanud vastakaid arvamusi – nii mõnigi investor leiab, et hind tundub liiga krõbe.
Ehkki lõpphind pole enne märkimise lõppu mõistagi selge, võib Coop Panga aktsia hinna ja kasumi suhtarv (P/E) ulatuda üle 20. Võrdluseks on LHV aktsial näitaja 14 kandis ja näiteks Leedu Šiauliul üldse 7. Mida Coop Pank hinna kohta käivast kriitikast arvab?
“Kas maasikad Nõmme turul on suvel kallid või odavad? Ma võin ühtpidi arvata, sa teistpidi.”
“Kui võtta esimesena ratsionaalne pool, siis me oleme palganud endale finantsnõustaja, kelleks on LHV. Nad on Coop Panga möödanikku, olevikku ja tulevast strateegiat analüüsinud läbi nelja erineva finantsmudeli. Lisaks oleme teinud viimase kuu jooksul esmased investorkohtumised Rootsis, Lätis, Leedus ja Eestis, kus oleme uurinud, mis hinnavahemik peaks olema. Sealt on on see vahemik tulnud, see pole laest võetud,” ütleb Rink esiteks.
Oluline on ka hinna ja varade väärtuse suhtarv (P/B), mis tuleb Coop Pangal kuskile 1,2 kuni 1,3 juurde. See, kui kõrgeks turg selle suhtarvu hindab, sõltub otseselt omakapitali tootlusest – näiteks LHV-l on see 20 protsendi juures ning turg ongi nõus maksma P/B suhteks 2.
“Me teame, et me ei saa praegu rohkem küsida. Oleme suutnud kolme aastaga tõsta omakapitali tootluse Krediidipanga 5% pealt 10% peale. Kui suudame selle tõsta 15% peale, nagu meie finantsplaan ka ehitatud on, siis peaks turg seda ka hindama. Muidugi, ratsionaalia alati ei pela turul,” nendib Rink.
Igal juhul tõdeb ta, et tunnetus, kas aktsia hind on kõrge või madal, on paratamatult emotsionaalne. “Kas maasikad Nõmme turul on suvel kallid või odavad? Ma võin ühtpidi arvata, sa teistpidi. Äripäevas on arvatud, et pigem kõrge, neljapäeva hommikul ERR-is ütlesid nii Superia kui Redgate’i omanikud, et väga adekvaatne paistab. Kohtusin eile ühe investoriga, talle tundus, et õiglane hinnavahemik.” Ise usaldab Rink kindlasti finantsnõustaja arvamust.
Tahab saada rahvaaktsiaks
Kapitali kaasamine pole ainus põhjus, miks börsile minna. Rinki sõnul käib Coop Panga looga hästi kokku idee klient-omanikest. Nii eelistabki pank jaeinvestoreid ning tahab saada rahvaaktsiaks.
“Meie hüpotees on, et võiks tulla väga lihtsad jaekliendid, kes ostavad aktsiaid võib-olla saja, viiesaja või tuhande kaupa. Me pole miski, mida nad näevad ainult telekast numbritena, vaid miski, mis on nende kodu juures pildis iga päev.” Kannavad ju kõik Eesti Coopi kauplused pangaga sama nime, poekassades saab teha lihtsamaid pangatoiminguid ning suuremate poodide juures tegutsevad ka Coop Panga kontorid.
Kas Rinki enda arvates võiks Coop Panga aktsia olla hea esimene rahapaigutus inimesele, kes varem investeerinud ei ole? Vastuseks tuleb kiire “jah” – ja just seetõttu, et investeerimisobjekt on nähtav, tajutav ja katsutav.
“Kaupluses käiakse enamasti kaks korda nädalas. Inimene näeb seda oma igapäevateel, tunnetus on hea ja side tugev. Sa ei saada oma raha kuskile anonüümsesse fondi või ettevõttesse, millest sa kuuled ühe korra kuus või aastas,” räägib Rink.
Coop Pank ja finantsnõustaja LHV usuvad, et valitud hinnavahemiku ja koguse pealt märgitakse emissioon üle. Seetõttu on pank teada andnud, et eelistab ennekõike Coop Panga kliente – neile võimaldatakse eelisallokatsiooni kuni 10 000 aktsiale.
Et rohkem jaeinvestoreid saada, garanteerib pank neile – on nad kliendid või mitte – 2500 aktsiat. Lisaks on kiiresti tegutsejatele lisaeelis – kui märkimine esimesel nädalal ära teha, garanteeritakse jaeinvestorile 5000 aktsiat. Sellist asja pole Eestis varem tehtud.
“Meil on vaja nii jae- kui institutsionaalseid investoreid. Kuna tahame jaeinvestoreid eelistada, siis meil oleks vaja võimalikult kiiresti aru saada, kui palju neil huvi on – siis meil ei ole nii palju institutsionaalsetega tegeleda,” selgitab Rink.
“Teine võimalus oleks leppida institutsionaalsetega mingid kogused kokku ja siis viimasel päeval selgub, et oh sa poiss, Eestis tegelikult jaeinvestorid tahtsid hoopis rohkem – see, mis Tallinna Sadamal juhtus, suurtele institutsioonidele oli nii palju ära lubatud, nii et jaeinvestor sai näpuotsaga.”
Pangajuhil on endal aktsiaid praegu 2500 ringis, need soetas ta siis, kui üks väikeinvestor paar aastat tagasi väljuda otsustas. Lisaks on aga omanikud talle kaks aastat tagasi välja kirjutanud optsioonid, mis realiseeruvad järgmisel sügisel – siis saab ta osta 583 850 aktsiat hinnaga 0,73 eurot tükk.
“Ma olen väga motiveeritud, et aktsial läheks hästi!” ütleb Rink. Ta plaanib osaleda ka praeguses emissioonis, ent kuna ta teab, et aasta pärast on vaja palju raha, et välja osta optsiooniprogrammist tulevad aktsiad, siis praegu osaleb ta pigem tagasihoidliku positsiooniga.
Dividend tuleb paari aasta pärast
Jaeinvestorile kipuvad dividendiaktsiad alati atraktiivsed olema. Coop Pank on teada andnud, et hakkab omanikutulu maksma alates 2022. aastast. On see vara või hilja?
Rink tunnistab, et kui väga ratsionaalselt võtta, siis tegelikult polegi pangal huvi dividendi vaja – nad on ju kasvav pank ning kasumit on vaja selleks, et investeerida oma kasvu. “Muidu tekib absurdiolukord – küsime ühest küljest aktsionäridelt raha ja teiselt poolt hakkame seda välja kühveldama – milleks,” räägib ta.
Aga elu on mitmetahulisem ning finantsnõustaja ütles Coop Pangale selgelt, et kui soov on saada rahvaaktsiaks ja meelitada ligi jaeinvestoreid, siis ei saa seda muidu, kui ei luba dividende.
Ka pensionifondid on esimestel kohtumistel öelnud, et nendegi jaoks on oluline lubadus dividende maksta – et oleks stabiilne rahavoog, mitte ainult lootus aktsia hinna tõusule.
“Sellest lähtuvalt tegime kompromissi – me ei luba dividende maksta veel selle aasta kasumist ega ka 2020. aasta omast, aga esimene makse oleks 2021. aasta kasumist, mida aktsionärid jagavad 2022 kevadel. Sellest hetkest edasi lubame, et 25% igal aastal saadavast kasumist läheb aktsionäridele,” räägib Rink.
Liiga suurt põntsu see kasvuambitsioonile ei pane ning mahub mudelisse ära – pank ei pea esimese kolme aasta jooksul minema uusi aktsiaid emiteerima, aga nähtavasti peab välja laskma allutatud võlakirju, et ikkagi omakapitali kasvatada.
Kas rahapesuohtu on vaja karta?
Danske ja Swedbanki rahapesuskandaalid lõõmavad praegu täie hooga ning näib, et tulle on sattunud ka SEB. Kas see tähendab ohtu ka Coop Panga börsidebüüdile – kui hull Eesti maine välismaiste investorite seas on?
Aasta tagasi ütles Rink, et skandaalid on Eesti mainet oluliselt määrinud. “Nüüd, olles kohtunud investoritega, on mul tunne, et see on väiksem, kui ma ootasin,” ütleb ta. See tuleb iga kord teemaks, aga enamasti jutu teises pooles, kui plaanid on juba ära räägitud – lisaküsimusena. “Võib-olla on see praeguseks settinud. Praegu, olles käinud Stockholmis, Riias, Vilniuses, ei ole ma seda kohanud suure teemana.”
Eesti investoris võib küsimusi tekitada aga Coop Panga enda minevik. On see ju välja kasvanud Krediidipangast, mille maine polnud just hiilgav ning mille südames oli mitteresidentide äri. Kas investor peaks rahapesuriski kartma?
“Ma arvan, et ei pea,” ütleb Rink kindlalt ja toob välja, et kui Coop pidas kolm aastat tagasi läbirääkimisi Krediidipanga ostuks, siis oli teema finantsinspektsioonis väga tõsiselt ülevalt. Inspektsiooni üks eeltingimus tehingu toimumiseks oligi äri viivitamatu sulgemine ja joone alla tõmbamine.
“Meie jaoks on see eelmine lehekülg. Praegu on Coop Pank Eesti eraklientide ning väike- ja keskmiste ettevõtete teenindamiseks tehtud pank.”
“Tänaseks on see lubadus täidetud: oleme kolme aasta jooksul välja saatnud üle tuhande mitteresidendi, üle 130 miljoni euro hoiuseid. Oleme äri sulgenud ja finantsinspektsioon on kontrollinud, kas pidasime seda lubadust,” ütleb Rink. Toksiliste mitteresidentide – enamasti Vene taustaga juriidiliste kehade, mille omanikusuhted on segased – hoiuste maht on tema kinnitusel Coop Pangas täpselt null.
“Meie jaoks on see eelmine lehekülg. Praegu on Coop Pank Eesti eraklientide ning väike- ja keskmiste ettevõtete teenindamiseks tehtud pank,” räägib pangajuht.
Muide, mitteresidentide hoiuste minema kupatamine polnud odav – raha, mis oli pangal kontojäägina tasuta käes, tuli asendada muude hoiustega. Lahenduse leidis Coop laenude vahendamise platvormilt Raisin, mille kaudu saadi kaasata Saksa ja Austria klientide hoiuseid. Neile tuli aga maksta korralikku intressi – tasuta raha asemel maksid need hoiused pangale 1,2 protsendi kanti. Otsus oli aga igal juhul seda väärt.
Nüüdseks on Coop Pangale ka Eestist kliente juba nii palju juurde tulemas, et juba kaks kuud pole olnud vaja hoiuseid Raisini kaudu juurde võtta – ehkki selle võimaluse jätab pank endale paindlikkuse mõttes ka tulevikuks alles.
Mis aga juhtuks, kui mõni ajakirjanik Krediidipanga minevikus kaevama hakkaks ning leiaks mõne kahtlase tehingu 10 aasta tagusest ajast? Faktide ja reaalsuse maailmas pole sellel Coop Panga praeguse äriga ju mingit pistmist, ent aktsia hind ei pruugi alati ratsionaalselt liikuda – ning just väärtpaberi hind on investorile ju kõige olulisem.
Rink ütleb, et kellelgi kaevata ja uurida kindlasti ei saa ning nõustub, et mõttekoht võib õige olla. Siis aga toob ta näite – Coop Pangal on sama nimi kui suuromanikust poeketil. Kui selgub, et keegi on ostnud näiteks listeeriabakteriga kala Coopi kauplusest, siis kas see määriks Coop Panga aktsia hinda?
“Sellise nurga alt on võimalik igale poole minna. Aktsia hind ei käitu ainult ratsionaalsete argumentide põhjal, oluline on ka emotsionaalne pool. Ennegi on ette tulnud, et ilmub esikaas, millel pole mingisugust ratsionaalset alust, vaid on kellegi väide, aga damage is done. Sa võid järgmised kolm aastat kohtu kaudu tõestada, et kõik oli vale, aga asi on selleks ajaks kokku kukkunud. See on aasta 2019 – kui kõik on klikitav, kiiresti eetrisse paisatav, siis nii võib brände hävitada,” räägib Rink.
Igal juhul ei näe ta, et Coop Pank oleks kuidagi erilises staatuses. “Kõikidel pankadel on minevik olemas. Võib-olla on LHV kõige puhtam, kuna neil on kõige lühem minevik.”
Äri jääb kindlalt Eestisse
Coop Panga tulevikuplaanid on seotud kindlalt ja ainult Eestiga. “Coop Panga strateegia töötab ainult siin, me oleme kohalikele. Coop on rahvusvaheline ühistukaubanduse märk, aga selle eripära on selles, et igas riigis, kus te seda näete, kuulub see kohalikele inimestele – see on frantsiisiga võetud,” räägib Rink.
“Näiteks olin eelmisel aastavahetusel Vietnamis, seal oli olemas Coop pank ja Coop. Hiinas on see tohutult tugev. Euroopas igal pool samuti. Minu käest on mitu korda küsitud, et kas see sinu Coop Pank kuulub itaallastele! Itaalias on igal pool see olemas, ehkki logo on erinevat värvi.”
Nii ei olegi ühtegi loogikat minna Lätti või Leetu – kohapealsed ühistud võivad seal ise panga teha.
Kui palju Eestis üldse kasvada võimalik on – turu suurus paneb ju piirid ette? Rink arvab, et Coop Panga jaoks on kasvuruumi küll. “Me oleme kasvanud 1% turuosa pealt 2% peale – sada protsenti. Järgmine kolme aasta prognoos näeb ette, et me jõuaks kuskile 5% juurde. Ma arvan, et alla 10% juures on kõik orgaaniline ja liigutatav – sealt edasi läheb olukord võib-olla keerulisemaks.”
Nii et suurpangaks Coop saada ei plaani – siht ongi enam-vähem 10% turust? “Ma ütleks küll, et see on meie tänase strateegia raam. Never say never, ma ei tea, mis edaspidi Eesti turul toimub. Aga praegu oleme üks viiest Eesti turul tegutsevast universaalpangast ja see on liiga, kus konkureerime ja kus omavahel turgu ümber jagame,” ütleb Rink.
LHV – sõbralik või karm konkurent?
Praegu ütleb 40% Coop Pangaga liitunud klientidest, et neid meelitas liituma see, et tegu on Eesti pangaga. Mõistagi pole nad ainus – turul on ka suurema turuosaga LHV, mis on igati eestimaine ja Eesti kapitalil.
Kas LHV on Coop Panga jaoks eelkõige sõbralik konkurent, kellega koos Eesti asja ajada ning Rootsi pankade turuosa võita, või tuleb just nendega kõige eestimaisema tiitli pärast eriti karmilt rinda pista?
“Meil poleks mingit probleemi pakkuda oma klientidele LHV investeerimisteenuseid. LHV on enda oma nii tugevaks ehitanud!”
Küsimus paneb Rinki esiteks naerma. “Eks me oleme LHV juhtidega arutanud ka, et me alustame samast kohast – stardiplatvorm on sama: oleme kohapealne, Eesti kapitalil, Eesti asi. See strateegia on meie mõlema nurgakivi,” räägib ta.
“Ja siis läheme kohe eri teed pidi! Kui LHV valib eelkõige nooremad kliendid, investeerimistooted, pensionifondid ning fancy, läikiva ja elitaarsema stiili, siis meil on kaks jalga vastu maad, kõige lihtsamad tooted, Coopi kaupluste võrgu kaudu distributsioon, oleme maapiirkondades, kus teisi enam ei ole,” toob Rink välja erinevused.
Üks potentsiaalne investor ütles Rinki sõnul talle just paar nädalat tagasi, et see kõlab nagu Hansapank ja Hoiupank kunagi 20 aasta eest. “Siis oli täpselt samamoodi! Mõlemad Eesti kapitalil, aga üks keskendus maapiirkondadele ja lihtsamatele teenustele, teine oli linnades tegutsev pank.”
Küll aga ei näe Coop Pank, et nad peaks kõike ise tegema – näiteks ei paku pank praegu investeerimisteenuseid. Nende välja arendamine oleks hullumeelne väljakutse ja väga kallis, räägib Rink.
“Nii et oleme mõelnud selle peale, et meil poleks mingit probleemi pakkuda oma klientidele LHV investeerimisteenuseid. LHV on enda oma nii tugevaks ehitanud! Tallinna Sadamat märkis 60% jaeinvestoritest läbi LHV – kelle turuosa panganduses on üldse 7 protsenti!”
See ongi tema sõnul avatud pangandus, mis praegu üha rohkem juurdub – nagu saab pankades näha praegu ka teiste pankade kontojääke.
Sama lähenemist plaanib Coop Pank ka mujal – näiteks otsustati, et ei looda enda varakindlustusseltsi, nagu on näiteks Swedbankil. Kaks kuud tagasi asutati hoopis Coop Kindlustusmaakler, mis praegu taotleb finantsinspektsioonilt luba.
“Hakkame enda autoliisingule, kodulaenule, tarbimisfinantseerimisele juurde pakkuma kindlustust, mida me ei tee ise, vaid millele otsime turult parima pakkumise,” selgitab Rink. “Samamoodi me tõenäoliselt ei tee iseenda pensionifondi, vaid meile väga hästi sobiks müüa Tuleva ühistulist pensionifondi.”
See on Coop Panga järgmise strateegiaperioodi põhilähenemine – nad teevad ise igapäevapangandust ja finantseerimist, aga muidu on pistik. “Ühendame stepslid vargapesasse sisse ja teenime vahendamise eest teenustasu.”
Kõike ei pea ise tegema
“Kui ma 10 aastat tagasi töötasin Hansapangas, siis olid ajad hoopis teised. Rääkisime kliendile, et sul on väga mõistlik hoida kõik asjad ühes kohas. Tuled uksest sisse, me teeme sulle liisingu, laenu, saad arveldada, meil on elukindlustus, varakindlustus, pensionifondid, investeerimisfondid, jõle mugav kõik,” räägib Rink.
“Täna ütleb mulle noor sõber, et väga hea, aga mul on ka kõik ühes kohas!” Rink võtab välja oma telefoni ja näitab rakenduste menüüd. “Siin on autoliising, siin ma arveldan, siin investeeringud. Paradigma on muutunud! Sul pole enam füüsilisust vaja, sul on telefoniekraan. Noored kliendid ei mõtle enam niimoodi, et neil peaks kõik olema ühes pangas. See on ainult vajutamise küsimus.”
See annab omakorda nendesugustele väikepankadele kasvuvõimaluse – klient ei pea tulema ihu, naha ja karvadega neile üle.
“Me ei ole ahistajad! Meie loos on kirjas, et oleme vabapanganduse eestkõnelejad, kõik on vabad, tehke, kuidas tahate. Me ei kirjuta ette, et tulge meie juurde, muidu laenu ei saa või kui pensionisammast ei tee, siis on intress kõrgem,” räägib Rink.
Coop Panga tiim kasutab maja sees üht ühendavat mõtet – nad on pank, mis julgeb teha teisiti. “See liidab meie tiimi väga palju. See kõik pole ju midagi revolutsioonilist. Näiteks see, et sularaha saab Coopi kauplustest võtta – mujal maailmas on see teenus olemas, lihtsalt Eestis polnud keegi seda ära teinud,” nendib pangajuht.
“Meid seob see, et me näeme, et pole mõtet minna verd valama LHV-ga. Nad teevad oma asja nii hästi, et teist LHV-d pole Eestile vaja. Pole vaja ka teist SEB-d ega ammugi mitte Swedbanki – kes teevad ka oma asja väga hästi. Ainuke võimalus pilti pääseda on läheneda teise nurga alt,” ütleb ta.
Emitent on Coop Pank AS. Teave on informatiivne ja koostatud reklaami eesmärgil, tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Enne otsuse langetamist tutvu palun hoolikalt investeeringut puudutavate materjalide ja võimalike riskidega ning vajadusel pea nõu asjatundjaga. Pakkumise prospekt ja selle kokkuvõte on saadaval ettevõtte kodulehel cooppank.ee/pakkumine ja Finantsinspektsiooni kodulehel fi.ee. Finantsinspektsiooni poolt prospekti heakskiitmine ei ole käsitletav pakutavatele väärtpaberitele heakskiidu andmisena.
Fotod: Scanpix