kaasautor
Kas kõrghariduses võiks finantseerimine toimuda pearaha meetodil? Miks riik ei toeta erakõrgkoolide algatust?
Septembris oma esimest õppeaastat alustanud Cleveroni Akadeemias on õppimine tudengitele tasuta, seda aga vaid seetõttu, et juhtiv tehnoloogia ettevõte Cleveron maksab nende eest kõik kinni. Haridus- ja Teadusministeerium on seisukohal, et erakõrgkoolid rikastavad Eesti õppemaastikku. Miks aga riik neid ei toeta? Kui samad noored õpiksid riigikoolis, siis tasuks riik nende õppemaksu. Kui nad aga valivad erakooli, siis miks ei võiks nende eest tasutav summa nendega sinna kaasa liikuda?
Akadeemia loomise idee algataja ning juhtiva tehnoloogiaettevõtte Cleveroni asutaja Arno Küti sõnul võiks ka kõrghariduses toimuda finantseerimine pearaha meetodil, nagu see on hariduse madalamal tasemel, et raha liigub tudengiga kaasa, mitte ei sõltu koolist. Ehk teisisõnu, kui tudeng läheb erakooli, siis liigub ka tema eest riigi poolt tasutud summa kaasa.
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul on kvaliteedinõuded eraõiguslikele kõrgkoolidele täpselt samad, aga avalik-õiguslikud saavad automaatselt riigi rahastust.
„Eragümnaasiumid saavad riigilt raha ja meil on ka Eestis erasektori teadusasutusi, nemad saavad ka riigi toetust. Aga seal vahepeal on kõrgharidus, kus valitseb diskrimineerimine. Kui siia liiguks ka riigieelarvest raha, siis selliseid initsiatiive, nagu on Cleveroni Akadeemia, oleks ka rohkem,” arvab Oad.
Riik ei näe võimalust erakõrgkoolide toetuse laiendamiseks
„Kehtivas süsteemis, kus ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide õppe eest tasu võtmise võimalused on väga piiratud ning samuti on piiratud kõrgharidusõppe pakkumiseks kasutada olev raha, ei näe me praegu võimalust veelgi laiendada erakõrgkoolide toetamist,” kommenteerib Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak.
Tema sõnul toetab riik ka praegu erinevatest meetmetest erakõrgkoolide tegevust ning näiteks Mainor saab toetust õpipoisiõppe piloteerimiseks kõrghariduses. Lisades, et erakõrgkoolil on erinevalt avaliku sektori kõrgkoolist õigus võtta õppemaksu.
„Hea küll, riigi raha eest õppinud tudengile võib kehtestada kohustuse töötada mingi aeg Eestis, aga täna on olukord eriti kurioosne. Meie (Cleveron) tasume riigile makse, et riik saaks pakkuda tasuta kõrgharidust ja kui me toetame oma õppekava tudengeid, siis peame maksma nende pealt lisaks kõikidele muudele kuludele ka erisoodustusmaksu. See süsteem on praegu liiga kiivas,” arutleb Kütt.
Cleveron tasub kõik kulud
Cleveron maksab kinni tudengite 5500-eurose õppemaksu, tagab neile majutuse ja toitlustuse ning maksab lisaks veel ka 400 eurost kuustipendiumi. Rääkimata õppevahenditega varustamisest.
Oad täiendab omaltpoolt, et praegune süsteem ei soosi eraalgatust. Vastupidi, seadusandlus isegi pärsib ettevõtjaid panustamast, nii nagu Cleveron praegu teeb. „Võimalus on anda vabadust juurde kõrgharidusmaastikule ja teha lihtsamaks ettevõtetel tulla oma ressurssidega kõrgharidusele appi. Partnerlus erasektoriga saaks kõvasti parem olla,” lisab ta.
Erakoolid kindlasti rikastavad kõrgharidusmaastikku ja üliõpilaste valikuvõimalusi.
Margus Haidak sõnab, et iga kooli, sealhulgas kõrgkooli ülalpidamine, on eeskätt kooli pidaja vastutus. „Juba erakooli loomisel peab selle pidaja arvestama, et eeskätt on kooli ülalpidamiskohustus tal endal. Samamoodi käitub koolipidajana riik, kes eraldab avaliku sektori kõrgkoolide toimimiseks tegevustoetust,” selgitab ta.
Haidak sõnab, et erakoolid kindlasti rikastavad kõrgharidusmaastikku ja üliõpilaste valikuvõimalusi. „Erasektoril on võimalik pakkuda õpet ka sellistel õppekavadel, kus riigi rahastatavatel õppekavadel on õppemahud piiratud, aga ettevõtjate vajadused või üliõpilaste soovid on suuremad.”
Vajadus uue kooli järgi oli ilmselgelt olemas
Just vajadus antud eriala spetsialistide järgi oligi see, mis pani Arno Küti juba 2013.aastal mõtlema kooli loomisele. Arutleti, kuidas Viljandi ja selle ümbruskaudne piirkond kiiremini arenema panna. „Ühe mõttena kerkis esile, et IT-haridus võiks anda selleks võimaluse,” meenutab Kütt.
„Koostöös Mainoriga sai välja töötatud õppekava, mis oleks ka meile vajalik.” Piltlikult öeldes, kui Cleveronil on vaja töötajaid, kes suudaksid luua isesõitva pakiroboti, mis öösiti mööda Eestimaad ja miks mitte ka kogu maailma pakke laiali veaks, siis õppekava toetab, et need noored inimesed suudavad seda teha.
Nii loodigi koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor oma ettevõtte ruumides Cleveroni Akadeemia ehk ülipraktilise kõrgharidusõppe õppekaval robootikatarkvara arendus, mille Mainor lõi täpselt Cleveroni vajaduste järgi.
20LE KOHALE KANDIDEERIS 101 HUVILIST. KUIDAS TOIMUS VALIK?
“Tegime ühe suure erandi, me ei vaadanud tunnistusel olevaid hindeid,” sõnab Arno Kütt. Kandidaatidel tuli teha erialase mõtlemise test, matemaatiliste oskuse test ja lisaks ka enda kohta motivatsioonivideo.
Nende põhjal teise vooru jõudnuid testiti meeskonnatööoskuste, stressitaluvuse ja grupiintervjuude põhjal.
Tulemuseks on erinevate huvide ja kogemustega inimestest koosnev kursus. “On suhtleja tüüpe, on teadlasi. Tüdrukuid on kahekümne hulgas kaks, sama osakaal oli ka kandideerijate seas.”
Kütt ei salga, et lisaks südamevalule kodulinna pärast on Akadeemia loomise taga ka soov tagada oma ettevõttele vajalikud töötajad. Viljandis tegutseval ettevõttel on keeruline leida piirkonnast robootika valdkonna spetsialiste.
Akadeemia tudengitelt eeldatakse siiski vaid õpihuvi. Mingeid kohustusi pärast õppekava lõpetamist ennast tulevikus Cleveroniga siduda ei ole. „Me ei keela neid kuhugi mujale tööle minemast ja robootikavaldkonnale laiemalt kasu andmast või oma ettevõtteid loomast. Kui nad loovad ettevõtte, mis on tehtud meie käekirja järgi, siis neist võivad saada Cleveroni partnerid,” arutleb Kütt tuleviku üle.
Haidak aga lisab, et kõik eksperthinnangud räägivad vajadusest Eesti kõrgharidussüsteemi pigem konsolideerida, mitte laiendada.
ÕPILASI KÖITIS JUST ISETEGEMISE POOL
“Minu huvi on luua oma toode, mida ise arendada Loodan siin siduda isikliku ambitsiooni ja näha suurettevõtte sisekliimat,” räägib Cleveroni Akadeemia värske õpilane Georg Kaasik, kelles tekitas Cleveroni Akadeemia kohe huvi.
Ka Aleks Timm hindad kõige enam seda, et lisaks teooriale pannakse kohe rõhku ka praktikale. “Mind köitis Cleveroni Akadeemia juures kõige enam see, et praktika ja õpe on koos. Endale tundus huvitav, et võiks midagi arendada ja see kool näis parim valik. Siin saab käed külge panna ja ise midagi valmis teha,” lisab Alex.
Kool ei kohusta õpilasi enda juures töötama, küll aga pakub seda võimalus. “Kindlasti ei saa öelda, et minu tulevik pole seotud Cleveroniga. Eks see kõik sõltub asjaoludest,” arutleb Georg. “Just ettevõtlus loob tulevikku ja eks siis näis, mis tulevik toob.