1980. aasta 12. detsembril tegi toona vaid üheksa aastat vanal Nasdaq börsil debüüdi Apple Computer. Juba toona oli firma nii mõneski mõttes erakordne.
Avalikul pakkumisel müüs firma 4,6 miljonit aktsiat hinnaga 22 dollarit tükk ning kokku koguti enam kui 100 miljonit dollarit – nii palju raha polnud selleks hetkeks kaasanud ükski firma alates Fordi debüüdist 1956. aastal.
Esimese kauplemispäeva lõpuks maksis aktsia 29 dollarit, mis tegi 300 inimesest miljonäri – seejuures said kuuenullimeheks ka 40 Apple’i toona umbes 1000 töötajast. Steve Jobsi vara väärtus oli päeva lõpuks 217 miljonit – tänapäeval oleks selle summa ostujõud pisut üle 750 miljoni.
Börsidebüüti oodati pikisilmi. Wall Street Journal kirjutas, et õun pole nii ahvatlev olnud Eedeni aiast saati. Arvutiajakiri InfoWorld kirjutas Merrill Lynchi analüütikust Dan Mandreshist, kes rääkis, et isegi ta vend, kes investeerib aktsiatesse “ainult liigaasta teisipäevadel”, tõmbas talle traati, et küsida, mida analüütik Apple Computerist teab. “Ma vastasin: “Oh jumal, Marty, mitte sina ka!””
Hiljem on Apple’i aktsiat korduvalt splititud (nendega korrigeeritult oli IPO hind 0,39 dollarit). Kui oleksid toona ostnud ühe arvutifirma aktsia, oleks sul nüüd neid seega 56 – ning kuna aktsia hind on praegu 275 dollari kandis, siis tähendab see, et 22-dollarine investeering oleks praeguseks väärt üle 15 000 dollari. Sajadollariline investeering oleks praegu väärt pea 70 000 dollarit.
Mis suure huvi tõi?
Apple’i kaasasutajad Steve Jobs ja Steve Wozniak kohtusid esimest korda 1971. aasta keskel ühise tutvuse kaudu. Mõni kuu hiljem alustasid nad koos esimese ühise projektiga – kavala seadeldisega, mis võimaldas kasutajal teha kaugkõnesid tasuta.
Arvutiteni jõudsid Steve’id 1975. aasta keskel hobiringi kaudu ning järgmise aasta kevadel sai Wozniak valmis esimese omaenda masina, millest hiljem sai Apple I. Kuu aega hiljem asutati Apple Computer alguses osaühinguna – aktsiaseltsiks saadi 1977. aasta esimestel päevadel.
Apple I oli omajagu edukas – kurikuulsat 666,66-dollarilist hinda maksnud arvutit müüdi paarsada eksemplari. Tõelise läbimurre tõi aga 1977. suvel välja tulnud Apple II, mis maksis küll pea kaks korda rohkem, ent pakkus näiteks ka graafikat.
Just sellest arvutist sai alguse Apple’i kuulus tähelepanu disainile: et masina korpus näeks välja lihtne ja elegantne, nagu Jobs väga soovis, palgati isegi tööstusdisainer. Läbimurde üks aluseid oli aga tarkvara: nimelt sai Apple II peal jooksutada tabelarvutusprogrammi VisiCalc – ettevõtetele oli see väga tugev argument.
IPO eel oli Apple’ist saanud üks USA suuremaid väikearvutite tootjaid, millest ettepoole jäi vaid kuulus elektroonikakett Radio Shack. Elevust tõi juba siis ka firma turundus, näiteks kiitis 1980. aasta juulis firma pilkupüüdvaid reklaame hobiajakiri Kilobaud Microcomputing.
Vaikne areng ja hääbumine
IPOst saati on Apple olnud arvutitootjana alati üks firmadest, millest räägitakse ning kaheksakümnendate keskpaigaks oli ettevõte üks väheseid, mis suutis IBM-iga rinda pista.
1983. aastal tuli turule Apple Lisa, mis ärilises mõttes ülemäära edukas ei olnud, ent oli tehnilises mõttes muljetavaldav ning pakkus ka uudset hiirega juhitavat kasutajaliidest. Täiesti uus ajajärk saabus aga 1984. aasta alguses, kui välja tuli esimene Macintoshi seeria arvuti 128K. Uut arvutit tutvustati avalikkusele legendaarseks saanud düstoopilise Super Bowli reklaamiga “1984”, mille autoriks “Tulnuka” filmi režissöör Ridley Scott ning kus Macintoshi kehastav kangelanna on ainus, kes julgeb vastu hakata Suurele Vennale, kes ilmselgelt IBM-i kehastab.
Algsest populaarsusest hoolimata IBM-i hüvitada siiski ei suudetud ning 1985. aastal lahkus Jobs pärast inetuid tagatoaintriige tegevjuhi John Sculleyga ettevõttest. Apple’ist jäi hilisem tegevjuht eemale 11 aastaks, kuni 1996. aastal tema uus ettevõtmine NeXT ära osteti.
Sculley ainujuhtimise all maksis Apple 1987. aastal välja oma esimese dividendi ning jätkas Maci tooteseeria arendamist. 1990ndate aastate alguses oldi turul küll tegija ning võisteldi edukalt võrdset mõõtu konkurentidega nagu Amiga ja Atari, ent suurest hiiust, IBM-i personaalarvutitest jäädi kaugele maha. Eriti niruks läks asi 1990. aastal, kui turule tuli PC-de peal töötav graafiline operatsioonisüsteem Windows 3.0, mis võttis Macidelt ühe olulise konkurentsieelise.
Apple ei andnud alla ning paiskas turule üha rohkem mudeleid, mis konkureerisid aga lisaks IBM-i kaubale ja nende analoogidele ka omavahel ning tegid tootebaasi haldamise väga keerukaks. Massihitiks ei saanud ükski selle aja toodetest.
Kümnendi keskel otsustati hakata kolmandatele osapooltele litsentseerima Maci tarkvara, et firmad saaksid luua oma Maci kloone – oli ju just see lähenemine toonud suure edu IBM-ile. Strateegia toimiski küllaltki edukalt, kuni Jobs firma etteotsa naastes selle viivitamata lõpetas.
Üheksakümnendatel sai Apple’ist esmakordselt ka enam kui lihtsalt arvutitootja: 1993. aastal toodi turule Newton, algeline pihuarvuti, mis hiljem sai eelkäijaks kuulsamatele pliiatsiga juhitavatele abimeestele nagu Pocket PC.
Müük ei olnud aga kiita 1995. aastal oli Apple’i käive 11,1 miljardit, aasta hiljem aga 9,5 miljardit, 1997. aastal 7 miljardit dollarit.
1996. aastal otsustas Apple ära osta Jobsi loodud haridus- ja teaduarvuteid tootva firma NeXT, mille põhiliseks väärtuseks oli kujunenud firma loodud operatsioonisüsteem, mis hiljem sai aluseks Mac OS X-i loomisel. 1997. aastal astus Jobs taas Apple’i etteotsa ning hakkas firma äri ümber pöörama.
Tänapäeva algus
1997. aastal suurel Apple’i kaupade messil astus Jobs pulti ning et rääkida firma ärist – eelkõige langevast käibe ning kriitikast, et Apple on muutunud tähtsusetuks ning ei suuda midagi ellu viia. Just kehv müük oli kõige suurem probleem, rääkis Jobs.
Asja parandamiseks käis ta välja rea muudatusi nõukogus ja juhatuses ning rõhutas, et Apple’i suurim väärtus on nende bränd ning Mac OS ise. Publikult üllatades käis ta välja aga pea radikaalsena kõlava plaani: partnerluse Microsoftiga.
Bill Gatesi tarkvarafirmaga lepiti kokku, et litsentseeritakse teineteise patente, ühtlasi lubas Microsoft, et arendab vähemalt viie aasta jooksul Macintoshile Microsoft Office kontoritarkvara samas tsüklis kui Windowsi arvutitele. Microsoft investeeris Apple’isse ka küllaltki sümboolsed 150 miljonit dollarit (turuväärtus oli sel ajal 2,5 miljardi lähedal).
Jobs rääkis publikule, et selleks, et Apple taas õitsema hakkaks, tuleb mõelda teisiti. “Me peame unustama mõtte, et selleks, et Apple võita saaks, peab Microsoft kaotama. Me peame omaks võtma, et kui Apple tahab võita, peab Apple tegema head tööd. Kui teised meid aitavad, siis see on väga hea, sest meil läheb vaja kogu abi, mis võimalik, ja kui me asja vussi keerame ja ei tee head tööd, siis see pole kellegi teise süü – see on meie süü.”
1998. aastal tuli turule esimene iMac, millest lõpuks sai hitt – arvutit müüdi aastas ligikaudu miljon tükki ning just selle seeriaga tuli taas esile Apple’i fookus disainile ja esteetikale. Nagu teada, toodetakse iMace siiani.
Tänapäevasema ilme sai Apple’i tootevalik uue aastatuhande alguses. Murdepunktiks oli 2001. aasta. Just siis tuli välja Apple’i uus operatsioonisüsteem Mac OS X, mille edasiarendused tänapäevani Apple’i arvutite sisemuses jooksevad. Samal sügisel tuli turule ka esimene iPod.
Esimestel aastatel jäi muusikamängija müük küllaltki tagasihoidlikuks, ent 2004. aastal algas turu pea täielik liikumine Apple’i kätte. See aasta oli firma jaoks märgiline. Aasta alguses tuli välja esimene iPod Mini. 2004. aasta alguses oli iPodi turuosa USA turul 31% juures, ent 2005. aasta jaanuariks juba 65%.
Uue aasta alguses tuli välja esimene iPod Shuffle, juulikuuks oli turuosa 74%. Sügisel paisati turule iPod Nano seeria.
Muusikaäri tõi sel ajal Apple’ile lauale palju leiba. iTunesi muusikapood alustas tööd 2003. aastal ning juba 2004. aasta lõpuks oli müüdud 200 miljonit lugu, 2006. aasta alguses ületati miljardi piir. 2010. aasta alguseks oli iTunesi muusikapoe kaudu müüdud 10 miljardit lugu.
iPodi müügikasvuga käsikäes hüppasid üles ka majandustulemused: kui 2004. aasta esimeses kvartalis tehti käivet 1,9 miljardi jagu ning kasumiks saadi 46 miljonit dollarit, siis täpselt aasta pärast oli käive juba 3,2 miljardit ning kasum 290 miljoni juures.
Ka aktsia hind sai tuge. 2004. aasta alguses oli hind (praeguse aktsiate mahuga korrigeeritult) 1,5 dollari juures, 2005. aasta alguses tõusis aga üle 5 dollari.
Puuterevolutsioon
Kui 2004. aasta oli märgiline, siis täielik läbimurre saabus 2007. aastal. Just siis nimetat seni Apple Computeri nime kandnud firma ümber Apple’iks – Jobs selgitas, et Apple lihtsalt polnud enam lihtsalt arvutifirma.
Samas kõnes tõi Jobs esimest korda avalikkuse ette ka esimese iPhone’i, mis tuli välja sama aasta suvel. Uus telefon oli puutetundlik, sellega sai helistada, ent ka internetis käia. Müügi avapäeval kogunesid sajad inimesed poodide ette, et endale telefon osta. Järgmise viie kvartali jooksul müüdi telefone maha üle 6 miljoni.
Aasta hiljem tuli välja uus mudel, iPhone 3G – ainuüksi ühe kvartaliga pärast uue mudeli turule tulekut müüdi neid üle 6,8 miljoni. Kasv jätkus, 2010. aasta lõpuks oli müüdud 73,5 miljonit iPhone’i. iPhone’i täpsete müüginumbrite avaldamise otsustas Apple lõpetada 2018. aasta novembris, selleks ajaks (kui viimased mudelid turul olid XS ja XR) oli läbimüük kokku 2,2 miljardit.
Puuterevolutsiooniga käsikäes algas ka Apple’i aktsia jõuline teekond ülespoole. Praeguse aktsiate mahuga korrigeeritud hinnas 10 dollari piir saabus 2006. aasta sügisel. 50 dollarit murdus 2011. aasta suvel. 2012. aasta septembris jõudis aktsia 95 dollari juurde, ent kukkus siis tagasi alla 60-70 dollari vahemikku.
Sama tase saadi tagasi 2014. aastal – sügisel murti ka 100 dollari piir ning 2015. aasta sügisel 125 dollari tase. Aasta lõpus võttis väärtpaber taas suuna allapoole ning trend jätkus ka 2016. aastal – suvel käis aktsia taas alla 100 dollari taseme. 2017. aastal tuli kasv aga tagasi ning suvel murdus ka 150 dollari piir, 2018. aastal 200.
Mõneks ajaks jäi tippmargiks 2018. aasta augusti viimase päeva 227 dollarit, kuna aasta lõpus hakkas aktsia langema. 2019. aastast alustas Apple taas 150-160 dollari kandis. Augustist alates on väärtpaber aga maksnud püsivalt rohkem kui 200 dollarit ning püüab üha uusi rekordeid. Senine tipp tehti üle septembri lõpus ja oktoobri alguses. Novembrikuu esimesel päeval hüppas Apple üle 250 dollari piiri. Eelmisel nädalal tuli ära 275 dollarit.
Mis saab edasi?
Oktoobris, kui äsja oli löödud kõigi aegade hinnarekord, seadsid Raymond Jamesi analüütikud Apple’i uueks hinnasihiks 280 dollarit. See tase saavutati: esmaspäeval börsi sulgemise järel maksis Apple 279,86 dollarit, teisipäeval aga juba 280,41 dollarit.
Wall Streeti analüütikud kipuvad üldiselt Apple’i suhtes olema meelestatud positiivselt – MarketBeati kogutud 38 analüütiku arvamusest 23 soovitavad aktsiat osta, 11 hoida ning 4 müüa -, ent hinda lõpuni õigeks ei peeta: MarketBeati 12 kuu hinnasihi konsensus on 251,7 dollari juures, mis tähendaks ligikaudu 10% langust praegusest tasemest.
Üks negatiivsemalt meelestatud analüüsimajasid on Rosenblatt Securities, mis soovitab Apple’it müüa ning on hinnasihiks seadnud 150 dollarit. Viimati käis firma oma hinnangu üle 9. detsembril. Toona investoritele saadetud analüüsis tõi firma välja ka oma ootused tuleva aasta portfellile.
Rosenblatti hinnangul peaks Apple aasta alguses välja tooma 5,1-tollise väiksema 4G-telefoni ühe kaamera ehk niinimetatud iPhone SE 2. Rosenblatti analüütik Jun Zhangi tõdes küll, et seadmel on potentsiaali, ent kahtles, kas see on sama atraktiivne kui iPhone 11, kuna viimase mudeli hind on juba madal. Ühtlasi hindas ta, et Hiina 4G turg langeb aasta alguses oluliselt.
Aasta teises pooles ootab Rosenblatt turule aga uusi iPhone 12 mudeleid, nii 4G kui ka 5G toega. Just 5G tõttu saab Zhangi hinnangul mudelivalik olema laiem kui kunagi varem.
Siiski hakkavad Rosenblatti hinnangul järgmise aasta alguses Apple’ilt Hiina turgu ära võtma Androidi 5G-seadmed. Apple’i 5G seadmed hakkavad analüüsifirma hinnangul maksma ka 200 dollarit rohkem kui 4G analoogid. Keskmise hinnaklassi 5G-telefoni Rosenblatt Apple’ilt järgmisel aastal ei oota.
150-dollariline hinnasiht on Rosenblatti hinnangul põhjendatud, kuna ettevõtte ees võivad seista raskused nutitelefonide turul.
Üks positiivseima meelestatusega firmasid on aga Wedbush, mille juht Daniel Ives kergitas novembris hinnasihi seniselt 300 dollarilt 325 dollarini. Hinnasihi kinnitas Wedbush ka eelmisel nädalal.
Ives keskendus novembrikuises kommentaaris just iPhone 11 edule: nõudlus on tema hinnangul olnud oodatust parem ning 2020. majandusaastal jõuab Apple analüütiku hinnangul rekordilise 190 miljoni müüdud iPhone’ini.
Aasias on Wedbushi hinanngul aga olukord samuti pigem tugev. Hiinas võib Ivesi hinnangul 60 kuni 70 miljonit iPhone’i oodata väljavahetamist ning arvestades madalamat hinda, paremat kaameratehnoloogiat ning Huawei probleeme kõrgema hinnaklassiga tootesegmendis, võib iPhone 11 müük analüütiku hinnangul seal olla tugev.
Keskteel olevatest analüüsifirmadest soovitab näiteks Nomura aktsiat hoida, olles hinnasihiks seadnud 225 dollarit. Hinnang vaadati viimati üle 10. detsembril.
Nomura analüütik Jeff Kvaal hindas, et turule on oodata kaht iPhone 12 baasmudelit ning kaht Pro mudelit, kõik mudelid nii 5G-toega kui ilma. Ka Kvaal nõustub, et ilmselt jõuab turule ka SE 2.
Analüütik märkis, et Apple tahab ilmselt hoida 40% juures olevat brutomarginaali, mis tähendaks, et telefonihinnad võivad tõusta 75 kuni 125 dollari võrra. Kõige lihtsam 5G-telefon võiks Nomura hinnangul maksma hakata 900 dollarit.
Neutraalse ostusoovituse ning praegusest tasemest märksa madalama hinnasihi taga on muuhulgas aga Kvaali arvamus, et investorid on 5G tehnoloogia kasutuselevõtu tempo suhtes muutunud liialt optimistlikuks. Ta märkis, et üleminekul 3G-lt 4G-le lisandusid uue tehnoloogiaga telefonid turule aeglaselt ning sujuvalt, käsikäes kulude languse ning parema voolutarbimisega. Sama muster võiks analüütiku hinnangul toimuda ka 5G puhul – see aga võib tähendada, et müük võib jääda esialgu tagasihoidlikuks.